Eesti Vabariigi valitsus peab sõda ühekorraga nii looduse, loomuõiguse, õigusriigi kui kõige väärika, ilusa ja inimlikuga, kirjutab Karol Kallas.
Rand Corporation räägib sulatõtt
Mida päev edasi, seda enam on allakirjutanu veendunud, et 2022. aasta alguses ilmunud Ameerika Ühendriikide kurikuulsa mõttekoja Rand Corporationi koostatud tegevuskava ülevaade on sulatõsi. Viidatud raporti sisu on laiema pintsliga tõmmates lühidalt järgmine: Ameerika Ühendriikides on asjad väga halvasti. Selleks, et USAl veel mõnda aega nina vee peal hoida, tuleb Euroopa koos selle Liiduga põhja lasta.
Selleks on vaja sokutada Euroopa Liitu ja riike juhtima eriti ogarad inimesed, kes ei saa oma rumalusest aru enne kui on tehtud nii palju kurja, et seda parandada pole enam võimalik. Siis jooksevad kvalfitseeritud kaader ja paremad ettevõtted USAsse ning Euroopa peab üle elama järjekordse kaoseperioodi, mille pealt USA oligarhid ja nomenklatuur kasu lõikavad.
Iseäranis idiootlikult oskavad institutsioone ja riike juhtida rohepöörajad, keda raportis nimetatakse "eriti dogmaatilisteks" ning mis rahvakeeli tähendab "usuhullud".
Saksamaa roheliste saavutused – energiakriisi keskel viimaste tuumajaamade sulgemise näol – on kõigile näha. Sama hull elik isegi nürimeelsem on Euroopa Komisjoni ülemkomissar. Ei pea olema suurem tarkpea ennustamaks, millise häda, viletsuse ja kaose toovad kaasa Euroopa Liidu ning selle käsu peale tehtud Eesti rohekavad.
Kui Rand räägib, et Euroopat tuleb juhtima panna võimalikult ogarad inimesed, siis liigub mõte paratamatult Kaja Kallasele. Arukas inimene teab, et mida külvatakse, seda ka lõigatakse. "Abieluvõrdsus" on sõda loodusega, ühiskonna "jõgede" ümberpööramine ja iga inimene, kellel on pisutki aru peas, ei hakka lammutama ühiskonna alustalasid.
Inimloomus jääb samaks
"Teadlased" ja poliitikud võivad enda ning avalikkuse ajusid väänata nii palju kui iganes suudavad. Arukas on siiski eeldada ja ühiskonna korraldus ehitada üles arusaamisele, et vaatamata viimase kahesaja aasta tormilisele teaduse ning tehnika arengule on inimloomus jäänud inimliigi algusest peale üldjoontes samaks.
Selle tõestuseks pole vaja vaadata kaugemale kui Ukraina sõjale. Veel 2020. aasta jaanuaris ei kujutanud ükski inimene ette, milliseid sõnu hakatakse Venemaa ja venelaste kohta kasutama, kuidas hakatakse tühistama Dostojevskit ja Tšaikovskit. Seda eriti kontekstis, kus Eesti valitsused on kogu taasiseseisvumise aja kandnud pilpa peal venelastest Yana Toomi-suguseid mustsajalisi, kelle jaoks Eesti vabariik on ainult ajutine eksitus. Või see ei olnud sugugi nii ammu, kus venekeelse Delfi ja kõige jõhkramate Venemaa propagandakanalite sisul polnud suurt vahet. Ajalugu ja ilukirjandust tundvatele inimestele meenutab kogu Ukraina sõda ümbritsev vaimustus/hüsteeria Esimese Maailmasõja eelset ning alguse aega. Paraku ka seda, mis sellest välja tuli ja kuidas USAst sai maailma rikkaim riik ning hegemoonia…
Kõlab banaalselt ja see sõna on progressiusklike kadakasakslaste poolt ära rüvetatud, kuid ühiskond on üles ehitatud päris "väärtustele". Ühiskonna keskmes on tõekspidamised-väärtused, mida järgides saab üles ehitada toimiva ja eduka kogukonna. Ühiskond saab areneda ainult tänu mehe ja naise liidule ning sellest sündinud lastele. See on alati nii olnud, selline on loodusseadus, selline on loomuõigus ja loomulik perekond on ühiskonna vundament. Ühe USAd tabanud sotsiaalse katastroofi põhjusena tuuakse läbivalt välja üksikvanematega lapsed ja täpselt oma eesmärgi vastaste tulemustega sotsiaaltoetuste riik.
Loomuõigus on üks ürgsemaid õigussüsteemi põhimõtete süsteeme, mis uuemal ajal on paraku kaotanud oma tähenduse. Lühidalt tähendab see, et inimeste seadused peavad olema kooskõlas looduse seadustega. Kui seadusandlus hakkab loodusele vastu, siis on see sõda loodusega ja inimene pole sõda loodusega mitte kunagi võitnud.
Muude põhjuste hulgas tuleb lihtsalt osutada, et revolutsioon on alati igikestev ja kui täna räägitakse "kahe inimese õnnest", siis homme lõigatakse lastel ilma vanemate teadmata munad ja rinnad maha. See on enam-vähem alati ja kõikjal nii läinud.
Kunagi oli feminism revolutsiooniline liikumine. Siis tuli omasooiharate inimeste õiguste kehtestamine. Mõlemad on vektorid, mille toel asus kõike inimlikku ja ilusat ründama sooväänikute kamarilja.
Mitte ükski mõistlik inimene ei arva, et naistel peaks olema kuidagi vähem õiguseid ja ühiskonna areng on ilmselt sealmaal, et magamistoas toimuv on iga inimese enda asi.
Samas Signe Riisalo ei ole täie mõistuse juures olev inimene, kui ta väidab, et inimese soo määramine on rahvatervise küsimus ja seda peaks saama teha iga inimene oma suva järele. Sugu ei ole "vaba", vaid paratamatus. Mis tõestab taas, et revolutsioon on igikestev – kahe inimese "õnn" on alati jõudnud laste sooväärastamiseni.
Vihakõne kriminaliseerimine võtab ära võimaluse probleeme lahendada
Järgmine lollus on vaenukõne seadus. Demokraatiat ei ole ilma sõnavabaduseta ja ilma sõnavabaduseta pole ka ühtegi teist vabadust. Säherdused seadused – koos "abieluvõrdsusega" – hävitavad ühiskonna lõime ja arukas inimene selliseid seaduseid ei tee.
"Vaenukõne" kriminaliseerimise vastu võib ette lugeda poole maailma filosoofia ajaloost – kogu maailma mõttelugu on ood sõnavabadusele –, kuid väga lihtsalt seletades, nii lihtsalt, et isegi Kaja Kallas võiks sellest aru saada, on põhjendus järgmine: probleeme saab lahendada ainult neist rääkides ja "vaenu- või vihakõnest" kuriteo tegemisega võetakse inimestelt see probleemide lahendamise võimalus ära, mis omakorda toob kaasa kaose ühiskonnas. Näited: Kaja Kallas ei saa riigi juhtimisega hakkama, massisisseränne on saatanast ja inimestel on ainult kaks sugu, mida muuta ei saa…
Majandusteoreetik Adrian Woolridge kirjeldab Ühendkuningriigi nädalalehes Spectator, kuidas ärklejad ühiskonna üle võtavad ja kuidas see toob kaasa nomenklatuuri juhmistumise – arukas inimene ei ärkle – ning lõpuks kaose. "Abieluvõrdsus", sõda vaenukõne ja kliimamuutustega on kõik sada protsenti ärklevad teemad. Woolridge juhib ka tähelepanu, et kui nomenklatuuri eesotsas juhtub olema juhm ärkleja, siis selline inimene üldjuhul endast targemaid tööle ei võta.
Vaatame veelkord Riisalot – õnn pritsis sellest inimesest igas ilmakaares laiali, kui ta sai "abieluvõrdsuse" seaduse eelnõu riigikogule üle anda. See näitab, et kui eesotsas on poolearuline, siis allpool ei lähe asjad sugugi paremaks ja randlikult öeldes toob see kaasa kaose. Isegi prohvet ei pea olema. Kõik see on juba mujal maailmas juhtunud ja nii rumal ei tohiks keegi olla, et arvata, nagu meil midagi muud moodi läheks.
Tänase valitsusjuhi ja valitsuse "tarkusele" osutab ka pime jäärapäisus, millega oma eesmärkide eest sammugi taganemata võideldakse. Korrates ühte kulunud kõnekäändu, on demokraatia kompromisside kunst ehk Kallase valitsus ei ole demokraatlik.
Viimaks tuleb osutada tõigale, et progressiusk on raske ajuhaigus ja ärklemine on selle sümptom. Progressiusulised usuvad, et kuni nendeni/tänaseni on maailmas kõik valesti tehtud ja nemad nüüd teavad, kuidas "õiget" uut maailma ehitada.
Alati peab meeles pidama, et progressiusuliste revolutsioon tabab ühiskonda kassettpommina. Ei ole nii, et teeme ära "abieluvõrdsuse" ja rassistliku "rassiõigluse" jätame rahule. Progressiusulise ühispartei jaoks on vaja ära hävitada kõik vana maailm ja nii käivad alati koos abieluvõrdsus, rohepööre ja energiaüleminek, rassi- ja sotsiaalne "õiglus", kurjategijate – sealhulgas "õigete" poliitikute – karistamatus/taastav õigusemõistmine, normaalse asendamine ebanormaalsega, korruptsioon, massisisseränne, jõugukapitalism, hariduse allakäik, korporatiivse meedia allutamine nomenklatuuri maailmarevolutsiooni eesmärkidele, ühisparteisse mitte kuuluvate poliitiliste jõudude demoniseerimine, rahvatervisetööstusest totalitaarse riigi kehtestamise vahendi tegemine, ühiskonna päris moraalist ja väärtustest vabastamine ning lausvaletamine, … siinkohal võiks veel pikalt jätkata.
Progressiusu ajuhaiguse viljad on kõigile näha – kodusõja lävel Prantsusmaa, kaoses USA demokraatide juhitud suurlinnad ja kunagise Euroopa majandusmootori Saksamaa majanduse sihikindel hävitamine.
Ehk Kaja Kallas ja tema valitsus on täpselt selline, mida Rand Corporationi nõu kuulavad "universumi kuningad" ühe Euroopa riigi eesotsas näha tahavad.
Äraspidi Make America Great Again!
PS Artikli pildi tausta kohta saab lugeda siit.