Indrek Tarand. Foto: Scanpix

Õiguskaitseorganid on häbematuse poolel? Kaitsevad seda, kes ülbelt röövib heatahtlike inimeste korjandusraha? Objektiivi kolumnist Malle Pärn võrdleb tänapäeva Eestit kõverpeeglite kuningriigiga.  

Mäletan lapsepõlvest üht nukuteatri etendust pealkirjaga "Kõverpeeglite kuningriik". Lugu ma ei mäleta, aga kõik oli seal riigis kõver ja vale ja kole nagu pilt kõverpeeglis. 

Väga sageli tuleb mulle viimasel ajal see pealkiri meelde. 

Inimene õpib, kuni elab, nii öeldakse. Ja õpib enamasti seda, mida tahab õppida, mitte kõike, mida talle pakutakse. Vähemalt enamus meist teeb valiku, sest kõik, millega elus kokku puutud, meelde ei jää ja hinge ei mahu. Ja kõigest pole elus kasu. Ja mõni õpetus ajab lausa vihale või naerma. 

Õpetuse juurde kuulub ka millegi teadasaamine, mis on justnagu õppimise kõrvalsaadus, mida ei tahagi omandada, nii-öelda, mida oma ellu ja hinge ei lase, aga millega tuleb elus ja kogukonnas arvestada. 

Meie saime viimasest poliitskandaalist jälle midagi teada. Liberaalse demokraatia kohta nimelt. Tore, et ta meile aina enam avaneb ja oma väärtusi tutvustab. 

Saime siis nüüd lõplikult teada, et valetamine ei ole enam pahe ega hukkamõistetav tegevus. Valetamine kuulub uue hinnatud väärtusena liberaalse demokraatia juurde. 

Eks me kahtlustasime seda juba ennegi. Siis, kui üks alkolõhnadega vallatus tujus eurosaadik Lossi platsil huligaanitses (õigemini: lõbutses, sest teda ennast ajas tema tembutamine kangesti naerma). Aga riiklik õiguskaitse ei hinnanud seda huligaansuseks, vaid rahumeelseks meeleavaldusel osalemiseks. Nojah, kuidas kellelgi see kultuurist (ja seadustest) arusaamine on. Eks need paragrahvid on ju ka kangesti kõverad. 

Politsei ei pidanud intsidenti kiire sekkumise vääriliseks. Kahel kodanikul, kes püüdsid huligaani taltsutada, tuli aga hiljem "kannatanule" 2000 euri kahjutasu maksta. Ühe kerge jalamüksu eest? Päris hea teenistus? Ja, kujutage ette, ta sai selle raha isegi kahekordselt, sest algul ta keeldus vastu võtmast SAPTK-i korraldatud korjanduse raha, aga siis, kui "süüdlased" ise trahvi ära maksid, siis jälle keeldus Tarand seda üleliigset raha SAPTK-ile tagasi maksmast! 

Ja jälle leidsid õiguskaitse organid, et vallatlejal ongi õigus see kahekordselt laekunud raha endale jätta! Ju siis nemad ka uskusid, nagu Tarandki, et Jumal ise Vooglaiu käe läbi selle lisahonorari Tarandile viskirahaks määras. Kus sa Jumala vastu saad!

Õiguskaitseorganid on häbematuse poolel? Kaitsevad seda, kes ülbelt röövib heatahtlike inimeste korjandusraha? 

Ka minister Kuusiku kiire mahavõtmine anonüümsete salakaebajate abiga kuulub sinnasamasse Kõverpeeglite õigusriiki. Ikka on vale au sees ja tõtt ei taheta kuulda. Üks perekond saadeti tuleriidale, ja presidenditoolil istuv ametnik puhus lõkke üles. Siiani ei ole sellest asja saanud, aga taganeda ju ka ei tohi. "Kohtu aeglus", nagu Hamlet ütleb – see on juba iseenesest karistus, veame seda vaest perekonda veel pikka aega läbi meedia verejanuliste huntide kadalipu. 

Ma ei taha praegu rohkem meenutada neid meie õiguskaitse kõverpeegeldusi, paraku on neid ikka päris mitu juba kogunenud. 

Teame nüüd päris kindlalt, et valetamine EI OLE mingi eksimus ega pahe, vaid normaalne käitumine, nii-öelda uus poliitiline orientatsioon. Isegi politseiülem võib karistamatult valetada, ja on õige mees veel pealekauba, kõik kiidavad ja kaitsevad teda ja laidavad ministrit, kes (täiesti sündsusetult!) talle valetamise pärast etteheiteid tegi ja koguni lahti lasta tahtis! Miline häbematus! Kuhu me niimoodi jõuame!

See, kes avalikkuse tähelepanu valetajale juhib ja teda selle eest noomib või koguni hukka mõistab, see väärib nüüd ise karmi hukkamõistu ja umbusaldamist. See on ju äärmuslik ja tagurlik ja populistlik ja rassistlik ja kremli käsilane. Miks need konservatiivid küll liberaalseid väärtusi hinnata ei taha? 

Kas mõni ajaleht kirjutab ka sellest, et avalikult valetanud politseijuht kahetseb oma eksimust ja lubab edaspidi tõtt rääkida ja ministrile mitte vastu klähvida? Ei kirjuta.

Sest valetamine on liberaalsele politseiülemale ju lausa auasi! Valetaja on vaba! Häbi teil olgu üleüldse praegusel valedeajastul veel tõtt rääkida!