Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson mõistab ühismeedias kaudselt hukka Ameerika Ühendriikide Ukraina rahupüüdlused.
12. veebruar oli tõenäoliselt päev, mis läheb ajalukku. Ameerika Ühendriikide president Donald Trump rääkis pikalt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kahe riigi kuulsusrikkast ajaloost ning üheskoos otsustati terve mõistus koju kutsuda ning hakata koheselt Ukrainas rahu sobitama.
Ühendriikide kaitseminister Pete Hegseth kohtus liitlastega ja teatas neile:
– Ukraina NATO-sse ei saa,
– Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine 2014. aasta eelsetes piirides on "ebarealistlik eesmärk",
– Ameerika Ühendriigid oma sõdureid Ukrainasse ei saada ja
– rahu hakkavad Ukrainas tagama Euroopa ning mitte-Euroopa sõdurid. NATO organisatsioonina jääb kõrvale.
Reformierakondlane Mihkelson pole "Eesti julgeoleku suurima tagatise" seisukohtadega rahul ja arvas, et 12. veebruar võib kujutada midagi "musta päeva" laadset.
Riigikogu väliskomisjoni esimees kirjutas ühismeedias:
"Tänane päev võib Euroopa jaoks minna ajalukku musta päevana. Nüüd sõltub Euroopa juhtidest, et need saaksid viimaks aru, et saatus tuleb võtta – just nüüd – oma kätesse."
Euroopa Liidus on rohepöörde tõttu energia- ja majanduskriis ning enamusel liiduvabariikdel puuduvad tõsiseltvõetavad kaitsejõud.
Suurem osa ukrainlastest soovib kiiret sõja lõppu, seda isegi territooriumite loovutamise hinnaga.
Trumpi kinnitusel on rinnetel hukkunud Venemaa ja Ukraina poolel kokku poolteist miljonit sõdurit.
Venemaa põlvili surumine tema enda territooriumil, millest räägib Alar Karis, jääb paraku, kõiki asjaolusid arvestades, ära.
Toimetas Karol Kallas