Meediakajastus kooseluseaduse vastuvõtmise päeval

De Civitate teeb kokkuvõtte 9. oktoobri meediakajastusest Eesti suuremates telekanalites, et anda ülevaade kooseluseaduse vastuvõtmisest Riigikogus ning tuletada veelkord meelde kooseluseaduse vastaste, pooldajate ja rahvasaadikute sõnavõtte ja seisukohti.

Aktuaalne kaamera – ETV

Kooseluseaduse vastu hääletanud IRLi saadiku Kaia Iva sõnul on seaduses mitmeid puudusi, eelkõige on selle nõrgaks kohaks laste huvide vähene kaitstus: "On ka näha, miks siis sellest eelnõust võeti välja need pügalad, mis oleks nõudnud selle seaduse puhul 51 poolthääle olemasolu ehk neid 51 häält ei oleks olnud selles saalis olemas. Ja see näitab ka seda sama seaduse eelnõu menetlemise kvaliteeti praegu."

Kadri Simson, kes hääletas kooseluseaduse poolt, väitis nagu oleks ta sattunud ähvarduste alla, kuna tema otsust kooseluseaduse hääletamisel lubati rahvale enne valimisi veelkord meelde tuletada. Selline samm ei kujuta endast aga mitte ähvardust, vaid demokraatliku tagasisidet ning saadiku vastutuse meeldetuletamist.

Aktuaalse Kaamerale antud intervjuus toonitas SAPTK esimees Varro Vooglaid, et sihtasutusel pole küll huvi tegeleda kooseluseadusega, kuid nad on kistud võitlusesse mida on kavas kindlasti ka jätkata:

"Meil pole mingit erilist huvi tegeleda kooseluseadusega. Meie jaoks on oluline seista kultuuriliste alusväärtuste eest üldiselt, aga oleme kistud võitlusesse, mis on läinud intensiivseks sugugi mitte meie soovil."

Kommenteerides seoses selle seadusega ühiskonnas tekkinut lõhet, lisas Varro Vooglaid, et "kui riigikogu on surunud läbi seaduse, mida ei toeta Eesti ühiskonna enamus – viimaste uuringute järgi kuni 2/3 Eesti ühiskonnast, ühegi partei valijate enamus ei toeta seda -, siis on ka ootuspärane, et inimestel tekivad rasked tunded ja nad nõuavad, et austataks demokraatia põhimõtteid."

"Me juba 2013. aasta kevadel kogusime rohkem kui 38 000 allkirja, esitasime need riigikogule ja mina täiesti siiralt lootsin, et demokraatlikus riigis parlament võtab sellist asja kuulda. Nii palju allkirju pole ühegi seaduseelnõu vastu minu teada parlamendile esitatud. Aga absoluutselt mitte mingisugust reaktsiooni ei olnud, ja vastupidi, liiguti edasi veelgi suurema hooga, mistõttu tulid veel protestikirjad, millest polnud kasu, ja meeleavaldus, millest pole olnud kasu. Lõpuks jääbki inimestele mulje, et nende häält absoluutselt ei kuulata."

Vooglaidi kinnitusel on tehtud sihtasutusele ettepanekuid minna poliitikasse, kuid vastus on olnud alati eitav. Ta selgitas, et sihtasutuse eesmärk on üles ehitada kodanikuühiskonda, mida Eestis tema sõnul praegu autentsel kujul ei eksisteeri.

"Kodanikuühiskonna eelduseks on see, et on olemas organisatsioonid, mis ei sõltu valitsuse rahalisest toetusest. Täna on selline sisuliselt ainult SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks. Meil on palju laiemad eesmärgid," kommenteeris ta.

Seitsmesed uudised – TV3

Riigikogu liikmed tunnistavad, et saalis toimunu oli filigraane poliitiline etendus. Hääletus ise võis olla manipuleeritud, sest Seitsmestele uudistele väideti, et paljudel riigikogu liikmetel keelati vastu hääletamine.

Kuigi presidendil on seaduste heakskiitmiseks aega kuni 14 päeva, jõudis Toomas Hendrik Ilves täna ennelõunal vastu võetud kooseluseaduse välja kuulutada rekordkiirusel juba enne õhtuhämaruse saabumist.

Inimeste reaktsioonid Toompeal pärast kooseluseaduse vastuvõtmist:

"Masendav on, muud ei ole midagi."

"Leinaküünal, võtaks mütsi ka maha. Igatahes häbi. Häbi Riigikogu liikmetele, kes ei arvesta rahva arvamusega."

Toompea lossis intervjueerib aga Sven Soiver parlamendisaadikuid.

Sven Soiver: "Aga 38:40 on napim kui oodati."

Kadri Simson: "See ütleb seda, et Riigikogu liikmete seas oli väga palju lisaressurssi, kes jätsid seekord oma hääle andmata. Kuna me kõik tunneme inimesi, kes on poolt ja kes on vastu, siis kirik keset küla on selles osas pool valimata jätta."

Aga kui vaba see hääletamine ikka oli. Vaatame hääletustulemuste selgumist pikemalt. Pange tähele, kuidas viimaste sekunditeni käib häälte lisandumine, kusjuures vastuhääli on alati poolthäältest veidi vähem. Kaia Ival IRList on seletus, mis viitab, et seaduse läbikukkumise poliitika tagatuba välistas.

Kaia Iva: "See on ju näha, et kui viimastel hetkedel, viimastel sekunditel tulevad viimased hääled, siis on teada, et tavaliselt saalis on mõned inimesed, kes ootavad, kas jätta nupp vajutamata, või vajutada siis see, mida tahaks vajutada."

Sven Soiver: "Ja ma saan aru, et neil oli lubatud vastu hääletada juhul, kui ikkagi roheline nupp võidab lõpptulemusena."

Kaia Iva: "No see nüüd on eksole meie spekulatsioon ja oletus, aga seal oli jah näha, et viimastel sekunditel tulid mõned vastuhääled, ehk et need oma tahte järgi hääled, alles siis, kui oli näha, et seadus oli läbi minemas. Nii et praegusel hetkel jäi see vahe küll ainult kaheseks, aga ilmselt ei oleks see muutunud ka sellest, kui oleks mõni vastuhääl veel olnud, siis oleks mõned vastuhääled mujalt ära jäänud. Inimesed on ju ise öelnud meil siin teistest erakondadest, et eks nad jälgivad hääletust ja nad on kokku leppinud, et see eelnõu läheks läbi ja vastavalt sellele ka oma hääletusi ja nupuvajutusi sätivad."

Eelnõu vastased soovitavad seega vaadata mitte ainult seda, kes kuidas hääletas, vaid seda, kus keegi oli.

Kooseluseaduse vastu hääletanud Peeter Võsa: "Mina kommenteeriksin seda niimoodi, et Erki Noole ja Marko Mihkelsoni valijad peaksid küsima, et kus nad olid? Miks neid saalis ei olnud?"

Kuid üks on selge, selliste selgituste nõudmisega on antud ka avapauk valmisvõitlusele. Seaduse vastased ei saanud sõjakirvest maha matta ja lubasid, et järgmise aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel ei unustata, kes saadikuist, kuidas hääletas.

Varro Vooglaid: "Demokraatlikus ühiskonnas on väga oluline seista selle eest, et poliitikud kannaksid vastutust oma tegude eest. Ja kindlasti, nagu me oleme varemgi korduvalt öelnud, meie püüame teha kõik endast oleneva, et need inimesed, kes ei austa meie kultuurilisi traditsioone, kes ei austa meie ühiskonna alusväärtusi, kes ei austa rahva tahet, et need inimesed saaksid tagasisidet valimistel sellisel viisil, et nad saaksid teada, et rahvas ei soovi neid näha enam riigikogus. Ja me püüame esimest korda Eesti ajaloos saavutada, et inimesed reaalselt kannaksid poliitilist vastutust."

Seitsmesed uudised olid oma kaamerate ja mikrofonidega kohal ka kohvikus Sinilind, kus toimus kooseluseaduse vastuvõtmise järgne homopidu.

Sven Soiver: "Kas nüüd on samasooliste paaride õigustega, kui see seadus kehtima hakkab, kõik korras või oleks vaja veel mingisuguseid samme astuda?"

Homoaktivist ja kooseluseaduse läbisurumise kampaania üks finantseerijatest Peeter Rebane: "Minu hinnangul on kõik korras, ma ei näe mingit põhjust abielu kui sellist, mis on nagu mõnede inimeste jaoks püha institutsioon, hakata muutma. Ma arvan, et on oluline, et kõigil inimestel on riigi ees võrdsed õigused."

Sven Soiver: "Aga ma ütlesin täiesti teadlikult, kui see seadus kehtima hakkab, sellepärast, et tegelikult täna vastu võetud kooseluseadus on ainult pool rehkendust. Et see seadus ka nüüd tõesti jõustuks, selleks on vaja ka teist poolt ehk siis rakendusseadusi, ja see on pikkade vaidluste algus, vaja on 51 Riigikogu liiget, kes selle poolt hääletaksid."

Selle kohta, mis nüüd kooseluseadusega seoses edasi juhtuma hakkab, andsid Riigikogus pärast seaduse vastuvõtmist oma hinnangu ka Peeter Võsa, Rait Maruste ja Igor Gräzin:

Peeter Võsa: "Kui mina osutun valituks, siis mina kindlasti võitlen selle nimel, et 51 poolthäält sellele ei tuleks."

Rait Maruste: "Muidugi sõltub ka sellest, mida siis eksju eelnõu vastased ette võtavad ja kuivõrd üles emotsioon siin jälle klopitakse. Sest, ma arvan, et poleks seda intensiivset vastupropagandat olnud, oleks ühiskond olnud ka rahulikum."

Igor Gräzin: "Valdo Randpere, kes on üks igavesti äge selle seaduse pooldaja, tema ju ütles, et see läheb järgmisesse Riigikogusse, nii et ühesõnaga, tahad sa või ei taha, aga see kooseluseadus, homoabielud ja nii edasi, ootamatult kujuneb eelolevate valimiste üheks teemaks. Ma loodan, et ta ei kujune tähtsamaks kui näiteks eelarve või meie suhted Euroopa Liiduga, aga ma ei ole enam selles enam nii väga kindel."

Reporter – Kanal 2


Enne istungi algust jagati Riigikogu liikmetele homoaktivistide poolt lilli, mida hakati rahvasuus nimetama ka lilledeks demokraatia hauale. Samal ajal kui kooseluseaduse vastased Toompea lossi ees külma trotsides piketeerisid, olid homoaktivistid Riigikogu saali rõdul endale soojad kohad sisse võtnud.

Pärast kooseluseaduse vastuvõtmist valetas kooseluseaduse poolt hääletanud Neeme Suur otse kaamerasse, väites, et "häälte vahekord kõneleb selles, et Riigikogu tegelikult peegeldab päris hästi tundeid ja mõtteid, mis ühiskonnas laiemalt valdavad."

Ignoreerides seejuures fakti, et valdav enamus rahvast on kooseluseaduse vastu:

Kooseluseaduse vastu hääletanud IRLi saadik Kaia Iva lisab, et "väga võrdselt on need seisukohad ja see näitab võib-olla ka Riigikogu saali hinnangut selle seaduseelnõu menetlemise käigule. Ehk, et see menetlemise käik ei olnud ju konsensust otsiv, see ei olnud osapooli arvestav, see oli pigem sildistav ja hukkamõistev, kes ei olnud selle seaduseelnõu poolt. Ja see näitab ära ka selgelt selle põhjuse, miks võeti sellest eelnõust välja need pügalad, mis nõudsid 51 hääle olemasolu."

Kooseluseaduse poolt hääletanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni juht Rait Maruste tunnistab aga, et kooseluseadus oli juriidiline praak: "Seda kindlasti on… võimalik, et eelnõu on tehniliselt veel puudulik."

Tähelepanuväärne oli aga ka tõsiasi, et 10 inimest jättis üldse hääletamata ja neid inimesi oli kõikidest fraktsioonidest.

Peeter Võsa: "Siin tuleks vaadata võib-olla kõige rohkem nende IRLi saadikute peale, kes kõvahäälselt olid selle sooneutraalse kooseluseaduse vastu. Olid ka täna siin kohal, see tähendab, et kohalolekukontrolli ajal märkisid ennast kohalolijaks ja siis hiilisid saalist välja ega hääletanud."

Kaia Iva: "Näha oli, et viimastel sekunditel tulid mitmed vastuhääled, ehk et, on meile ka meie teiste erakondade esindajad öelnud, et nad ise jälgivad hääletamist, ja kui oleks tulnud liiga palju vastuhääli, siis oleksid nemad oma vastuhääle jätnud panemata. Ehk et, oli kokku lepitud, et see seadus peab läbi minema ja need hääled oleksid tagatud."

Kooseluseaduse vastu hääletanud Igor Gräzin tõdes, et protsess ei ole kaugeltki veel lõppenud: "See on ebaaus olnud ka homoaktivistide suhtes, kellele on jäätud mulje, et nad nüüd midagi said. Jah, nad said sümboolse ütleme, noh, mingisuguse võidu ja nii edasi ja sümbolid on tähtsad ja nii edasi… aga reaalselt ei muutunud mitte midagi."

Ingrid Sembach-Hõbemägi: "Seadus sai väga emotsionaalsel viisil vastu võetud, sellist meeleolu siin tükk aega ei mäletagi, ausalt öeldes, kuid see ei ole veel lõpp, võiks öelda, et see on alles algus, sest seaduse jõustumiseks on vaja vastu võtta ka rakendumissätted ja neid on erinevatel hinnangutel ligi sada. Ja nõuavad nad mitmed ka Riigikogu lihthäälteenamust, 51 häält ja mõnedel puhkudel isegi riigikogu kooseisu häälteenamust nagu näiteks Vabariigi Presidendi seaduse muutmine. Aga nende küsimustega hakkab tegelema juba uus Riigikogu koossesis ning milline see saab olema ning millise meelsusega pärast sellist emotsionaalset ühiskondlikku debatti, seda me veel ei tea."

Varro Vooglaid: "Ma arvan, et väga paljud inimesed Eestis tahavad õla alla panna, et seista selle eest, et valimispäeval oleks kõikidel inimestel väga hästi meeles, kes olid need inimesed, kes aitasid seda seadust läbi suruda vastu rahva tahtmist ja keda ei peaks Riigikogusse tagasi valima. Ja ma täiesti ausalt, siiralt, kaamerasse vaadates ütlen, et selle nimel me hakkame tööle, selle nimel me pingutame kõvasti ning ma arvan, et paljud inimesed on näinud, et me suudame juba ühiskonnas protsesse päris palju mõjutada. Ja loodetavasti on see alles algus."

TÄNA. Uudised – Tallinna TV
Peeter Võsa peab kummaliseks, et mõned neist, kes esialgu seaduse vastu olid, täna üldse ei hääletanud: "Pooldajad minu meelest olid kõik kohal, küll aga vastased, kes kas ei omagi isiklikku seisukohta võin on selgrootud, need siis hiilisid oma kabinetti vaikselt ära. Eriti tähelepanelikud peaksid olema nüüd IRLi valijad, ja küsima nende IRLi saadikute käest, kes ennast kohalolekukontrollis siia saali kohale registreerisid, aga hääletusel ei osalenud. Kus oli Erki Nool?"

Kaia Iva: "Kõige parema meelega oleks ma näinud seda, et eile, kui oli seaduseelnõu teine lugemine, oleks see seaduseelnõu lugemine katkestatud, ehk et ei olekski olnud mitte selle seaduse poolt või vastu, vaid oleks võetud aeg maha ja proovitud hakata rääkima uuesti ausalt ja tegelikest probleemides, sest senine menetlemise käik on olnud ju pigem eelnõu vastaseid või selles eelnõus kahtlejaid sildistav, võib-olla ka vaenulik, mitte alati tõtt rääkiv, nii et, see menetlemine pole olnud kena ega viisakas."

Kooseluseaduse läbisurumist kommenteerides tõdeb Markus Järvi, et "siin praegu homme, ülehomme ei hakka muutuma meie traditsioonilistes abieludes mitte midagi. Hakkab muutuma meie kultuuriruum. Eesti on nüüd astunud siin selles kultuurimuutuslikus protsessis suure sammu mõnede arvates edasi, meie arvates suure sammu tagasi."

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!