Harkus mässasid moslemid, riik aga valmistub maha suruma eestlaste massirahutusi
Harku kinnipidamiskeskuses hakkasid illegaalsed immigrandid eile oma kaaslase toetuseks mässama, keeldudes korraldustele allumast ja lubades "lõpuni välja minna".
Viimased postitused
Fašismi marksistlike definitsioonide rakendamine Eestis kahe maailmasõja vahel
Ajaloolane Jaak Valge vaatleb oma ettekandes, kuidas marksistid defineerisid mõistet "fašism" ning kuidas Eesti kommunistid ja sotsialistid rakendasid seda koduses poliitikas.
Margus Tsahkna Kreekas: ränne Euroopasse on mastaapne inimkaubandus
Kreekas viibiva sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul ei ole seal märgata mingit piirikontrolli ega paista ka soovi piir migrantidele sulgeda.
Euroopa Komisjon kiidab Türgit Süüria põgenikega tegelemise eest
Euroopa Komisjon kritiseeris oma iga-aastases raportis Türgit probleemide pärast õigussüsteemi sõltumatuse, meediavabaduse ja inimõigustega, kuid kiitis majandusreforme ja tegelemist miljonite Süüria sõjapõgenikega.
Lugeja kirjutab: riigil on aitamise monopol
Väikeettevõtja ja endise erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid liige Janno Tults jagab toimetusele saadetud kaastöös oma mõtteid abivajajate abistamisest ja riigi maksupoliitikast.
Alustas uus konservatiivne poliitikateemaline raadiosaade
Tre Raadios alustas möödunud nädalavahetusel uus poliitikateemaline jutusaade "Räägime asjast", mis seab eesmärgiks rääkida Eesti asjadest nii, nagu nad on, mitte aga läbi Brüsseli-meelse ja vasakliberaalse propagandaprisma.
Tarvo Siilaberg: erakoolide rahastamist kitsendav eelnõu tuleb peatada
Kristlikud erakoolid on astunud samme rahastamise kitsendamise vastu, kinnitab Eesti Kristlike Erakoolide Liidu juhatuse liige ja Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor Tarvo Siilaberg Objektiivile antud intervjuus.
Kas sooneutraalne abieluseadus osteti suure raha eest?
Jyväskylä Ülikooli pedagoogika teooria ja traditsiooni professor Tapio Puolimatka juhib tähelepanu sellele, et ülemaailmne LGBT lobiliikumine on jõukas meestekeskne võrgustik, mis esitleb end rõhutud vähemusena, kuid rikub oma huve silmas pidades nii naiste kui laste õigusi.
Kas hea ema ei ole piisavalt hea, et saada "aasta naiseks"?
Varro Vooglaid vaatleb oma arvamusloos, millist kuvandit luuakse meie ühiskonnas naise ideaalist ning toob välja, et vastavalt "aasta naise" valimiste statuudile ei ole perekonnale pühendnud heal pereemal lootust tiitlipretendendiks kvalifitseeruda.
Leht 1712 / 1771