Kolumn: kas me saame veel kunagi üheks rahvaks?
Et välja pääseda praegusest loosungisõjast, tuleks kokku tulla ja ühtlustada terminid.
Et välja pääseda praegusest loosungisõjast, tuleks kokku tulla ja ühtlustada terminid.
Kas ka ärkamisaeg oli paha?
Miskipärast räägitakse praegu nii palju ilusaid sõnu demokraatiast ja võrdsusest ja avatusest ja sõnavabadusest, – küllap sellepärast, et tegelikkuses meil neid eriti nagu ei ole, kirjutab Malle Pärn.
Võtke endale targad neutraalsed nõuandjad, loobuge Brüsseli rahast, õppige esinema presidendina, kõnelema kultuurses ja sisukas eesti kirjakeeles, ja juhtima rahvast välja sellest väiklasest ja rumalast kodusõjast!
Mida tähendab valge dressipluusi sõnum "Sõna on vaba"?
Miks uusliberaalid tohivad teha või öelda ükskõik mida, kuni roppusteni välja, koguni välismaa meedias oma riiki laimata, – aga konservatiivid ei tohi isegi viisakat kriitilist märkust teha?
"Meie kõige suurem õnnetus on väga paljude inimeste lausa äärmuslik enesekesksus, ülim enesega rahul olemine, üleolev teiste halvustamine, võimetus ja soovimatus teist ära kuulata või süveneda teise mõtteavaldusse," märgib Malle Pärn kolumnis.
Pressivabadus ei tähenda seda, et press võib teha mida tahab.
Presidendi demonstratiivse telelavastuse ja tema dressipluusi sõnum on tegelikult: laim on vaba, kui valid õige objekti, keda kõik tohivad laimata, kirjutab Malle Pärn.
Miks me kahtlustame 2000 aastat tagasi elanud ja kannatanud inimesi selles, et nad olid niisama pealiskaudsed ja valelikud nagu väga paljud poliitikud, meediategelased ja ajalookirjutajad tänapäeval?