Euroopa Liidul elik selle liiduvabariikidel kohta Ukraina rahuläbirääkimiste laua taga ei ole. Selle tõttu kutsus Prantsusmaa president Emmanuel Macron kokku oma rahukõnelused.
Ameerika Ühendriigid ja Venemaa hakkavad 18, veebruaril Saudi Araabias pidama Ukraina rahukõnelusi. Esimese hooga pole osalema kutsutud ka Ukrainat.
Pariisi Elysée palees toimuval mitteametlikul "hüljatute" kohtumisel osalesid 17. veebruaril peale Prantsusmaa presidendi veel Ühendkuningriigi, Saksamaa, Hispaania, Hollandi ja Taani riigijuhid. Samuti Euroopa Liidu Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidendid ning NATO peasekretär.
Väidetavalt on ühed suurimad Ukraina sõtta panustajad, Tšehhi ja Rumeenia, Macroni peale pahased, et neid kokkusaamisele ei kutsutud.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov esitas teadaolevalt Ukraina rahu üheks eeltingimuseks, et mitte mingisuguseid Euroopa / NATO rahuvalvajaid Ukrainasse ei saadeta. Vaatlejate sõnul käsitleb Venemaa sellist soovi järjekordse lääneriikide-poolse provokatsioonina, mille eesmärgiks on NATO mõjuala laiendamine.
Välja on käidud mõte, et rahu võiksid Ukrainas valvama hakata Hiina Rahvavabariigi väeüksused.
Ukraina eelnevad valitsused on Hiina RV fondidele ja ettevõtetele müünud maha märkimisväärse osa Ukraina põllumaast ning Aasia suurriik oli 2021. aastal Ukraina kõige suurem kaubanduspartner.
Toimetas Karol Kallas