Joe Biden. Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide demokraatide strateegi Justin Horwitzi sõnul on partei eelvalimiste esipresidendikandidaadiks tõusnud Joe Bideni vaimne tervis väga halvas seisus ja kui temast saab presidendikandidaat, on sellel demokraatide jaoks katastroofilised tagajärjed.

Fox News'i "Tucker Carlson Tonight" jutusaates üles astunud Horwitz leiab: "Demokraatide nomenklatuur ütleb "Ära räägi nii." Paistab, et nad tõesti usuvad, et neil on võimalik Bidenit avalikkuse eest varjata, kuid tõde on paraku selles, et nad ei suuda seda teha," vahendab Meaww.

Bideni kõrval teiseks demokraatide presidendikandidaadiks jäänud "demokraatliku sotsialisti" Bernie Sandersi toetaja Horwitzi sõnul on see "katastroof" kui demokraatide nomenklatuur suudab Barack Obama asepresident Bidenist teha novembrikuistel valimistel partei presidendikandidaadi ja too peab minema sarvipidi kokku Donald Trumpiga.

"Me kõik saame aru, mis toimub ja Joe Bideni nimetamine presidendikandidaadiks oleks katastroof."

Tema sõnul on Biden "manduv kandidaat" ja demokraatide nomenklatuur saab väga hästi aru, mis toimub.

"Me kõik näeme seda. Ta ei suuda esineda tegemata ühtegi suuremat prohmakat ja need ei ole sellised prohmakad, mida ta on teinud oma kahe eelmise presidendiametisse pürgimise ajal," jätkas ta. "Tänased prohmakad on palju tõsisemad. Need näitavad, et ta ei ole enam "kodus"."

Horwitzi sõnul kistakse Bideni seisukord avalikkuse ette, kui ta peab asuma debateerima Sandersiga. Nimetades viimast "osavaks väitlejaks" ta ennustas: "Ma arvan, et Bernie [Sandersi] populaarsus kasvab ja temast saab Demokraatide presidendikandidaat, sest Biden lihtsalt ei suuda väidelda."

"Nad üritavad teda avalikkusest eemal hoida. Paraku, kui sa tahad saada presidendiks, oled sa avalikkuse ees. Inimesed näevad, mis toimub," väidab demokraatide strateeg.

Juba veebruaris märkis Horwitz: "Tema mõistus ei ole enam terav. Tal on probleeme sõnade leidmisega. Ta on mees, kes on vaimselt mandumas ja ma arvan, et see on põhjus, miks Mike Bloomberg otsustas kandideerida."

Järjest seniilsemaks muutuvast Bidenist presidendikandidaadi tegemisest ei saa aru ka muidu väga demokraatidemeelne New York Magazine Intelligencer: "Kuid kampaania tegemisest ja valimiste võitmisest on palju olulisem tähele panna, et turvalisus, mida Biden oma tuntusega pakub, on tema käitumisega vastuolus. Ta on debattidel läbi kukkunud, kaotab poolelt sõnalt mõttejärje ja katkestab hoobilt jutu, kui saab lõpuks aru, et tema argumendid ei kõlba kuhugi. Tema komme poeetiliselt jaurata "vanade heade aegade" teemal, on viinud selleni, et ta on kiitnud segregatsioniste."

Intelligenceri ajakirjaniku arust on ainus põhjus, mis Biden superteisipäeva eelvalimised võitis ja mille tulemusel temast sai demokraatide esipresidendikandidaat selles, et ta lubab keerata asjad tagasi "nii, nagu need olid".

Bideni aru seisukorrast annavad aimu järgmisedki juhtumised: peale superteisipäeva võite peetud võidukõnes ajas ta segamini oma naise ja õe. Mõlemad seisid tema kõrval.

Möödunud aasta novembris toimunud kohtumisel valijatega ei saanud ta aru, kus pool on kaamerad ja rääkis pikalt seinaga, seljaga toetajate poole.

Biden väitis 24. veebruaril toimunud kõnekoosolekul, et Pariisi Kliimalepe sõlmiti tänu sellele, et tema arutas asjad Deng Xiaopingiga läbi. Hiina Rahvavabariigi juht Xiaoping suri 1987. aastal.

28. veebruaril lubas Biden nimetada USA Senatisse "esimese mustanahalise naise". Ameerika ühendriikide seadused on paraku sellised, et erandkorras võivad senaatoreid ametisse nimetada ainult osariikide kubernerid ja alates 2017. aastast istub Senatis Kamala Harris.

Sarnastele kümnetele ja kümnetele "vääratustele" võib lisada Bideni ebameeldiva kombe avalikult läheneda väikestele lastele, eriti tüdrukutele, ja neid "sobimatult puudutada".

Bideni arusaamatu mahitamine pole mööda läinud Eesti arvamusliidritest. Hiljuti nimetas Marina Kaljuranna presidendiks saamise ja E200 parlamenti pääsemise eest võidelnud avalike suhete ekspert Andreas Kaju Bidenit "kõige inimlikumaks poliitikuks."

Peale superteisipäeva eelvalimisi on Bidenil 664 ja Sandersil 573 valijameest. Bideni kaukasse peaksid minema suuremas osas ka kõigi kandideerimisest loobunud presidendikandidaatide, kes kõik on toetanud Bidenit, valijamehed ja keda on kokku 160.

Toimetas Karol Kallas