Venemaa president Vladimir Putin nimetas laupäeval Moskvas toimunud Kiievi Rus'i ristimise 1030. aastapäeva tähistamisel ristimist Vene riikluse alguspunktiks ja identiteedi määratlemiseks.
"Ristimine on Vene riikluse rajamise ja arenemise alguspunkt, meie esivanemate tõeline vaimulik sünd, nende identiteedi ja eneseteadvuse kindlaks määramine, rahvusliku kultuuri ja hariduse õitseng, mitmepalgeliste suhete areng teiste riikidega," rääkis Putin.
"Rus'i ristimine on võtmetähtsusega, pöördeline etapp meie ajaloos, tsivilisatsioonilise tähtsusega ja ümbermuutva vaimse jõuga sündmus," lisas Putin.
Kiievi Rus'i koosseisu kuulusid tänapäeva Ukraina, Valgevene ja Venemaa alad.
Kiievi suurvürst Vladimir ristiti 988. aastal. Ida-Rooma impeerium ehk Bütsants oli toona oma võimu tipul ja selle pealinn Konstantinoopol Euroopa suurim ja tähtsaim linn. Ristiusust sai Kiievi-Venes riigiusk ja Rus'ist Bütsantsi liitlane.
Kuni 1054. aastani moodustasid ristiusu ida- ja lääneharu ehk õigeusk ja katoliiklus veel ühtse kristliku kiriku.
Porošenko: Vene õigeusukirik on oht Ukraina julgeolekule
Samal päeval ehk 28. juulil toimunud tseremoonial Ukraina pealinnas Kiievis nimetas president Petro Porošenko aga Vene õigeusukirikut otseseks ohuks oma riigi julgeolekule ja lisas, et "on vajalik lõigata läbi kõik kombitsad, mille kaudu agressorist riik meie maal opereerib."
Porošenko sõnul toetab Vene Õigeusu Kirik tingimusteta Kremli imperialistlikku poliitikat, mistõttu olukord kujutab endast "otsest ohtu Ukraina riiklikule julgeolekule" ja "kohustab meid tegutsema".
President Porošenko lisas, et Ukraina õigeusukirikule autokefaalse kiriku staatuse andmine viib lõpule Ukraina riigi iseseisvumise protsessi.
Ukrainas tegutseb õigeusumaailmas tunnustatud ja Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku kõrval ka niinimetatud Kiievi patriarhaat eesotsas "patriarh Filaretiga", keda teised õigeusu patriarhaadid ei tunnusta.
Päisefotol: Aleksandria ja kogu Aafrika patriarh Theodoros II, Venemaa president Vladimir Putin ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill 28. juulil Moskvas tähistamas Kiievi-Vene ristimise 1030. aastapäeva (Scanpix)