Politsei kiirreageerijad valvamas Riigikogu hoonet. Foto: Varro Vooglaid

EKRE esimehe Martin Helme sõnul valetavad peaminister, siseminister ja politseijuht nii avalikkusele kui riigikogu liikmetele politsei tegevusega seotud asjaolude kohta seoses Toompeal ja Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldustega. Valetatud on ka kaitsepolitsei väidetava hinnangu kohta, et eksisteeris oht põhiseaduslikule korrale, räägiti saates „Räägime asjast“.

Möödunud nädalal kohtus riigikogu EKRE fraktsioon politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga ning terviseameti juhi Üllar Lannoga, kellelt küsiti selgitusi rahumeelsete protestide vastu rakendatud meetmete kohta. Samal teemal esitati riigikogu infotunnis küsimusi ka peaminister Kaja Kallasele ja siseminister Kristian Jaanile.

Martin Helme sõnul viitas Vaher kohtumisel EKRE fraktsiooniga korduvalt nii terviseameti kui kapo ohuhinnangule, mis olevat olnud põhjuseks, miks jõudu kasutati.

„Mida ma muidugi ütleks sellest kohtumisest Vaheriga, oli see, et ta oli väga ärritatud ja häiritud kogu sellest foonist, mis on tekkinud selle politseioperatsiooni järel,“ märkis Martin Helme.

Oht põhiseaduslikule korrale

Teise saatejuhi Mart Helme sõnul tuli Vaheri jutust välja, et eksisteeris oht, et rahvas võib rünnata riigikogu ja korrata 6. jaanuari Kapitooliumi stsenaariumi. „Selline must stsenaarium meile välja käidi kui põhjendus selleks, miks oli vaja sinna koeri ja tulirelvi,“ ütles Mart Helme.

Kui Vaheri tähelepanu juhiti kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu väljaütlemisele, et nende meeleavalduste taga polnud Kremli kätt, kostis Vaher, et Kreml ei pruugi olla ainus, mis Eestis põhiseaduslikku riigikorda ohustab.

„Nüüd me siis teame, et Vaheri meelest, siseminister Jaani meelest, Kaja Kallase meelest Eesti põhiseaduslikku korda ohustab see, kui rahumeelsed kodanikud mängivad Eesti hümni tšelloga või tinistavad kitarri tänaval, protestimaks käimasoleva seadusloome vastu. See on nüüd oht meie põhiseaduslikule korrale. Mina väidan, et see ei ole oht põhiseaduslikule korrale, see on oht režiimile,“ ütles Martin Helme.

„Kui Kaja Kallas, valitsus tervikuna ja jõuametite juhid, vähemalt mõned, kujutavad ette, et nemad ongi põhiseaduslik kord, ja kui rahvas ohustab nende võimu ja võimu kuritarvitamist, siis eksisteerib oht põhiseaduslikule korrale – no see on ikka väga suvaline tõlgendus,“ märkis Mart Helme.

Elmar Vaher oli rääkinud EKRE fraktsioonile, et politsei soovis juba 8. aprillil piirata Toompeal liikumist ja paigaldada metallpiirded. See samm aga otsustati lükata päeva võrra edasi, kuna samal päeval soovis peaminister esitleda nn valget raamatut. Kooskõlastusringis olid nii peaminister, siseminister kui riigikogu esimees ja veel mitmed inimesed, mis tähendab, et nad kõik olid teadlikud politsei plaanidest.

„Kuhjade kaupa on valesid. Need on väikesed valed, mis teenivad kõik muidugi üht suurt valet, ja see suur vale on see, et me pidime jõudu kasutama,“ ütles Martin Helme. „Tegelikult ei pidanud. Nad tahtsid jõudu kasutada, aga vajadust selleks ei olnud.“

„Minu meelest ei tohiks keegi neist jätkata ametis. Me ei tohiks tolereerida seda mingil moel,“ lisas Martin Helme.

Kaitsepolitseiameti salastatud ohuhinnang

Teine valede kimp on Helme hinnangul seotud kapo ohuhinnanguga, mille järgi olevat eksisteerinud oht põhiseaduslikule korrale. Ohuhinnang on kaetud riigisaladuse templiga. Kui ohuhinnanguga sooviti tutvuda riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis, tuli välja, et ainult komisjoni esimees Jürgen Ligi saab kapo dokumenti näha, komisjoni liikmetele pole see ette nähtud.

„Nii et parlamentaarne järelevalve julgeolekuasutuste üle – kui see tõepoolest nüüd nii on, me torgime seda teemat edasi – on täielik nali, seda ei eksisteeri,“ nentis Martin Helme. „Järelevalvatav otsustab, kas nad üldse ütlevad midagi, annavad midagi, näitavad midagi, kui palju näitavad – see ei ole ju parlamentaarne järelevalve julgeolekuasutuste üle. See ongi ju süvariigi võim.“

EKRE on tulnud välja eelnõuga, et moodustada kõnealuse politseioperatsiooni uurimiseks parlamendis eraldi komisjon. Martin Helme arvates aga võidakse eelnõu menetlemisega venitada nii kaua, et esimesele lugemisele jõuab see alles septembris. Samas oleks vaja välja selgitada, mis andmetele ohuhinnangud tuginesid ning kes millal ja missuguseid otsuseid langetas.

„Vaja on tuvastada seda, missuguseid seadusi on rikutud, sest seadusi on rikutud massiliselt. See, et inimestelt võeti kitarre ja mannerguid ära – see on seaduserikkumine. See, et inimesed kooriti paljaks – see on seaduserikkumine. See, et inimestele tehti trahve täiesti suvaliselt, laest võetud korrakaitse paragrahvide alusel – see on tegelikult seaduserikkumine. Ja see, et takistatakse inimestel põhiseaduslike õiguste realiseerimist – see on ka seaduserikkumine. Ja seaduserikkumise eest tuleb tuvastada süüdlased, tuleb karistada neid. Ja tuleb analüüsida ikkagi, kuidas sai võimalikuks, et see kõik nii sujuvalt Eestis juhtus – et nii saabki teha,“ rääkis Martin Helme, väljendades samas arvamust, et isegi mitte kõik opositsioonierakonnad ei tule toetama sellise komisjoni moodustamist.

EKRE esimees rõhutas, et õigusriik tähendab seda, et põhiseaduslikud õigused eksisteerivad kogu aeg ning ei lakka mingiks ajaks olemast poliitikute või teatud ametite direktorite otsuse tagajärjel.

Mart Helme juhtis tähelepanu vasturääkivusele Elmar Vaheri ja Jüri Ratase jutus. Vaheri järgi informeeriti metallist piirde paigutamisest Toompea lossi ette ka riigikogu esimeest, kuid viimase väitel polnud ta sellest teadlik.

„Ma ütlen veel kord – sellel teemal me ei jäta järgi lihtsalt. Me ei jäta järgi. See ei saa nii olla, et avalikkusele ja riigikogu liikmetele valetatakse silmagi pilgutamata,“ kinnitas Martin Helme.

Tema sõnul ei lepi nad ka sellega, et julgeolekuasutuste komisjoni liikmetele öeldakse, et neil puudub teadmisvajadus: „Järelevalve komisjoni liikmele öeldakse: sul puudub teadmisvajadus! See ei saa nii olla. … Saadame selle parlamendi üldse laiali – meil on siin ametite direktorid, kes teavad paremini, kuidas riiki valitseda.“

Toimetas Veiko Vihuri