20. juunil kinnitati Rootsi parlamendis uued "100% fossiilkütuste vabad" energiaeesmärgid, milles nähakse ette uute tuumajaamade ehitamine.
Nelikümmend aastat tagasi otsustas Rootsi loobuda tuumajaamadest. Uutes "100% fossiilkütuste vabades" energiaeesmärkides tühistati senised "100% taastuvenergia" elektrimõtted ja kavatsetakse 2040. aastaks suurendada riigi elektritootmist kaks korda 300 teravatt-tunnini. Süsinikuheite vabaks soovitakse elektritootmine teha 2045. aastaks, vahendab Euractiv.
Euroopa Liidu energiapoliitikas tuumaenergiat lahendusena ette ei nähta.
"Need [uued energiaeesmärgid] loovad tingimused tuumaenergiale. Meil on vaja rohkem elektritootmist, meil on vaja puhast elektrit ja meil on vaja stabiilset elektrisüsteemi," põhjendas uusi energiaseaduseid rahandusminister Elisabeth Svantesson.
Rootsi tänane parempoolne valitsus leiab, et fossiilkütuste vaba majanduseni jõudmiseks on vaja ehitada uusi tuumareaktoreid. Energiaettevõtetele lubatakse tuumajaamade ehitamiseks soodsaid laenugarantiisid.
Kuskil 98 protsenti elektrist on juba täna toodetud tuulest, veest ja tuumakütusest.
Riiklik energiaettevõte Vattenfall kavatseb ehitada vähemalt kaks uut väikest moodulreaktorit ja pikendada riigi senise kolme tuumajaama eluiga.
Kriitikute sõnul on tuumaenergia kallis, tuumajaamade ehitamine võtab liiga kaua aega ja see on ohtlik.
Keskendumine tuumaenergiale tähendab riigi, kes on ennast pidanud pikka aega "rohetšempioniks", jaoks senise keskkonnapoliitika lõppu.
Samuti kavatseb valitsus lõpetada bensiini ja diislikütuse segamise biokütustega, mis suurendab CO2 heitmeid ja tähendab, et riik ei täida 2030. aastas seatud heitmekoguste vähendamise eesmärke.
Rootsi ettevõtmised on teinud Brüsseli bürokraadid "murelikuks".
Samas Rootsi valitsus lihtsustab tuuleparkide ehitamiseks ja haruldaste muldmetallide kaevandamiseks vajalike lubade saamist.
19. juunil nimetas valitsus Vattenfalli nõukokku kolm uut liiget, mis tähendab, et kaks senist tuumaenergia vastast nõunikku jäävad tööst ilma.
Toimetas Karol Kallas