Jaak Uibu: mõtteid peaminister Kaja Kallase avaldusest koroona kohta
Ühe targa raamatu järgi nuheldakse vanemate patud lastele veel kümme põlve.
Ühe targa raamatu järgi nuheldakse vanemate patud lastele veel kümme põlve.
Kuigi Kersti Kaljulaid positsioneeris end eelmisele valitsusele vastandades sõnavabaduse kaitsjana, ei olnud tal eilses aastapäevakõnes öelda mitte ühtegi kriitilist sõna uue valitsuse plaani vastu asuda Euroopa Liidu nõudmisel sõnavabadust maha suruma, osutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Meil puudub igasugune vajadus, ammugi kohustus, seadustada kuritegelik okupatsioon ning sõlmida meisse varjamatu vaenulikkusega suhtuva Venemaaga uus, loovutuslik ja äraandlik piirileping, millest tänane valitsus räägib.
Iseseisev Eesti sündis 24.
Täna möödub 60 aastat Eestis tegutsenud katoliku preestri Henri Werlingi surmast.
Riskifondi Bearing Asset Management asutaja ja juht Kevin Duffy, kes sai kuulsaks Suure Finantskriisi ajal kui oskas panustada Fannie Mae, Bearn Stearnsi ja Lehmann Brothersi vastu, kirjutab Misesi Instituudi portaalis, kuidas Suurest Tehnost on saanud "tänu" koostööle suure riigiga "termiitide poolt kõige puretum puu metsas", mille "kõigemull" võib iga hetk lõhkeda.
Täiesti absurdne on olukord, et Eestis pole võimalik algatada ühe ametniku umbusaldamist, keda pole keegi presidendiks valinud, samas kui näiteks Donald Trumpi suhtes algatati umbusaldamine lausa kahel korral, kuigi tema poolt on hääletanud kümned miljonid.
Konservatiivile öeldakse tihti, et "mis õigusega sa surud peale oma vaateid ja oma iganenud ideaale", ent samas ei kahtle liberaalid mitte kunagi enda õiguses kõigile oma nõudmisi esitada, mida tohib ja mida ei tohi kirjutada, kuidas tohib ja kuidas ei tohi mõelda.
Objektiivi raadiosaates räägivad Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri möödunud nädala lõpus aset leidnud pikesti kaitsepolitseiameti ja riigiprokuratuuri juures ning uue valitsuse püüdlusest hakata nii "vihakõne" kriminaliseerimise kui ka meediateenuste seaduse muutmise teel Euroopa Liidu nõudmisel Eesti ühiskonnas sõnavabadust maha suruma.
Netflixi ajaloolisusele pretendeerivad draamaseriaalid ja -filmid kujundavad sadade miljonite vaatajate arusaamist minevikuperioodidest, mille kohta nad, kui üldse, teavad väga vähe ning voogedastusplatvorm annab enda poolt kõik, et need lood sobituksid tänasesse vasakäärmuslikult "virgunud" ideoloogilisse maailmapilti, kirjutab Zoe Strimpel Ühendkuningriigi nädalakirjas The Spectator.