Markus Järvi: kultuurirevolutsioon à la Polonaise
Käesolevas kommentaaris heidan pilgu Poola parlamendivalimistele, mille tulemused on Euroopa vasakpoolsed ringkonnad pehmelt öeldes murelikuks teinud.
Käesolevas kommentaaris heidan pilgu Poola parlamendivalimistele, mille tulemused on Euroopa vasakpoolsed ringkonnad pehmelt öeldes murelikuks teinud.
Eesti viimase aja hariduspoliitilistest suundumustest võib välja lugeda riigi soovi haarata ohjad tugevalt enda kätte ja eirata lapsevanemate põhiseaduslikku õigust otsustada oma lapse hariduse üle.
Eurooplane Hans või Fritz loodab, et saabub moslemist migrant Mohammed ja hakkab tema pensionisamba heaks usinalt tööle.
Suur osa Eesti ühiskonnast ei usalda enam valitsust ega usu, mida ministrid räägivad.
Kuna meie elu on ummikusse jooksnud, siis tuleks meil kõigil tõsiselt mõelda, kuidas me saaksime sellest ummikust välja tulla.
Pühapäeval toimunud Poola parlamendivalimiste tulemused näitavad, et avaliku arvamuse pendel on liikunud otsustavalt paremale – veelgi kaugemale kui kümme aastat tagasi, kui Õiguse ja Õigluse partei võitis nii parlamendi- kui ka presidendivalimised.
Kultuurikriitik Mihkel Kunnus tõdeb, et viimasel ajal on liberaalne hoiak Eesti ühiskonnas mandunud "õige ägedaks ideoloogiatööks", ja kirjutab, et liberaalne riik peaks tagama õiguse eksisteerida kõigile erinevate vaadete ja uskumustega rühmadele – natsidest sooanarhistideni –, sest liberalismi alternatiiviks on olukord, kus "üks mitteliberaalne huvigrupp saab kõige tugevamaks ja hävitab eriarvamused.
Oktoobris 2015, kui Eesti otsis habrast piiri vihakõne ja sõnavabaduse vahel, vestles Andrei Liimets sallivuse, viha, demokraatia ja tõe teemadel SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaidiga.
Ikka veel süütundega heitlev Saksamaa on muutunud ning surub oma uut mentaliteeti ja arusaamu ka teistele peale, kirjutab rahvusvaheliste suhete magister Roland Tõnisson, märkides: kui see on nii juba praegu, Euroopa Liidus, mis siis veel rääkida Euroopa Ühendriikidest.