KOLUMN ⟩ Malle Pärn: kas me oleme armastusevaene rahvas?
Sageli annab alles lähedase inimese surm meile korraga valusa õppetunni – hakkame nägema, et koht meie kõrval on tühi, seda tuge, mis oli endastmõistetav, ei ole enam, kirjutab Malle Pärn.
Sageli annab alles lähedase inimese surm meile korraga valusa õppetunni – hakkame nägema, et koht meie kõrval on tühi, seda tuge, mis oli endastmõistetav, ei ole enam, kirjutab Malle Pärn.
Poliitilise võitluse vahend – malakas – on võrreldav „Eesti Nokiaga".
Orientalist Kevork Almassiani sõnul pole Jeffrey Epsteini toimikute avalikustamise kõige jubedam osa mitte rikaste ja vägevate perverssused, vaid lääne “demokraatia” kui “kõrgemate jõudude” korraldatud näitemängu paljastamine.
Catholic University of America inimökoloogia teadlane Carrie Gress selgitab Federalistis, kuidas viimased pool sajandit on ehitatud rikaste valgete naiste muinasjutumaailma ja mida peaks tegema sellest jubedusest vabanemiseks.
Naljasoon aitab ka siis, kui enam ei ole kuskilt tuge väsind käele ja kustub valudesse naeratus su näol.
Mis juhtus Donald Trumpiga, kes veel hiljuti lubas, et ei alusta ühtegi sõda ja teeb kõik selleks, et lõpetada kohutav verevalamine Ukraina ja Venemaa vahel, küsib Roland Tõnisson.
Me oleme väljunud demokraatia raamidest, erinevad erakonnad ei tegutse mitte üheskoos Eesti hüvanguks, vaid võitlevad omavahel. Ühed tahavad kaitsta veel allesjäänud Eestit, teised viivad hoogsalt ellu Eesti ärahävitamise plaani, kirjutab Malle Pärn.
Välispoliitika ja julgeoleku asjatundja Ted Galen Carpenter kirjutab USA mittesekkujate häälekandjas Antiwar, kuidas ja miks on meediast ning julgeolekuasutustest saanud ühtne “oma inimeste” ajupesuaparaat.
Soomuutmise hullus näitab, et transgenderism sillutab teed transhumanismi suunas. Transhumanism kujutab ühiskondlikku projekti, mille eesmärgiks on inimeste ja masinate ühte liitmine, kirjutab piiblitealane Jules Gomes kristlikus meediakanalis Stream.
Eesti võitlevate naisõiguslaste Feministeeriumi portaalis leitakse, et tähestikurahval ja naisõiguslusel on “sarnased ideoloogilised juured”.