Bulgaarias tõusis võimule rahvameeste valitsus
Bulgaaria sai 7. mail peale 1997. aastat esimese enamusvalitsuse kui kinnitas paministriks endise presidendi Rumen Radevi 2026. aasta alguses asutatud Progressiivse Bulgaaria partei valitsuse.
Bulgaaria sai 7. mail peale 1997. aastat esimese enamusvalitsuse kui kinnitas paministriks endise presidendi Rumen Radevi 2026. aasta alguses asutatud Progressiivse Bulgaaria partei valitsuse.
Peale viis nädalat kestnud läbirääkimisi mattis Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen valitsuse moodustamise mõtte maha ja valitsuskõnelusi hakkab pidama uusliberaalide juht Troels Lund Poulsen.
13 riigist pärit 20 teadlase kliimateaduse metaanalüüsist selgub, et Maa seisab silmitsi pöörumatu kliimakahjuga, mida põhjustavad suuresti edukad valged mehed, millest päästab ökonaisõiguslus.
Frontexi ase-tegevdirektor Lars Gerdes kinnitas ajakirjandusele, et Euroopa Liidu piirivalveamet suurendab relvakaubanduse ohu tõttu ametnike kohalolu Ukraina läänepiiridel ja jälgib hoolikalt olukorda.
Ameerika Ühendriikide valitsus tutvustas 6. mail uut terrorismivastase võitluse strateegiat ja osutas selles tähelepanu, et massisisserände tõttu on Euroopast kujunenud “terrorismi inkubaator”.
Venemaa ja Ukraina valitsused hoiatavad vastastikku välisriikide saatkondi ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindusi, et inimesed lahkuksid Kiievist ja ei osaleks Moskvas 9. mai võidupüha paraadil.
Ühendkuningriigi Walesi riigi tööpartei valitsuse üllitatud juhendis soovitatakse lasteaia kasvatajatel pöörduda politseisse juhul, kui mõne lapse käitumist võib tõlgendada vihakuriteo elik “rassistliku juhtumina”.
Ameerika Ühendriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile erinevate osamaksudena võlgu ligikaudu neli miljardit dollarit. Osamaksu tasumise eest nõuab USA reforme, ÜRO juhtkond arvab, et need ja nende korruptsioon ei puutu asjasse.
5. mail toimus Rumeenia parlamendis valitsuse umbusaldushääletus, mille tulemusena langes uusliberaali Ilie Bolojani Euroopa Liidu meelne valitsus.
22. aprillil üllitatud ülevaatest selgub, et 2025. aastal kasvas välismaal sündinud sisserändajate arv Euroopa Liidus 64,2 miljoni inimeseni. Kõige enam sisserändajaid elab Saksamaal.