Tallinna ringkonnakohus Reimo Metsa asjas: kooseluseaduse rakendusaktide andmata jätmine on õigusvastane ja ka põhiseadusega vastuolus

Illustratsioon: Yastremska/Bigstockphoto.com

Tallinna ringkonnakohus langetas 23. novembril tuntud homoaktivisti Reimo Metsa algatatud haldusasjas otsuse, millega asus seisukohale, et riigikogu poolt kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmata jätmine on õigusvastane ja vastuolus ka põhiseadusega.

Kõnealune menetlus sai alguse juba 2016. aasta juunikuus, kui Reimo Mets esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, mille nõuded olid pärast kaebuse täpsustamist järgmised: tuvastada riigivõimu tegevusetuse tulemusel kaebaja õiguste rikkumine ja mõista välja mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot või kohtu poolt õiglaseks peetavas suuruses ning tuvastada samasooliste isikute õigussuhete reguleerimata jätmise õigusvastasus.

Meenutus: Tallinna halduskohus asus Reimo Metsa poolele

Tallinna halduskohus langetas käesoleva aasta 7. veebruaril selle kaebuse alusel otsuse, milles asus seisukohale, et kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega venitamisega on riik tekitanud Metsale moraalset kahju, põhjustades talle ärevust ja hirmu, ja peab maksma selle eest 1500 eurot hüvitist. Kohtuotsuse sõnum on selge: parlament võtku kooseluseaduse rakendusaktid võimalikult pea vastu, et kooseluseadust saaks reaalselt rakendada ja sellest tulenevaid õigusi kasutada. Kõrvalpõikena võib märkida, et kohtunik Kadriann Ikkonen, kes kõnealuse otsuse langetas, oli otsuse tegijaks ka teise kooseluseadusega seonduva otsuse juures, mille kohaselt peaks riik hakkama kooseluseadust rakendama hoolimata sellest, et kooseluseaduse rakendusakte pole vastu võetud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu otsustas aga Reimo Metsa kaebuse alusel langetatud Tallinna halduskohtu otsuse vaidlustada, esitades selle peale apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtule ning paludes Tallinna halduskohtu otsuse tühistada ja jätta Metsa kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

“Justiitsministrina olen ühemõtteliselt seisukohal, et kellelegi ei saa tekkida subjektiivseid õigusi seadusest, mida ei ole olemas ning mis on parlamendi menetluses eelnõuna. Isiku õigusi ei saa rikkuda pelgalt fakt, et mingi kindla nimega õigusakti ei eksisteeri,” ütles Reinsalu toona. Reimo Mets ütles seepeale ETV saates “Ringvaade” Reinsalu samme kommenteerides, et justiitsministeerium tegelevat tema tagakiusamisega.

Tallinna ringkonnakohtu põhjendused

Mõne nädala eest ehk 23. novembril langetas asjas otsuse ka Tallinna ringkonnakohus, asudes seisukohale, et Tallinna halduskohtu otsus tuleks tühistada vaid osas, mis nägi ette 1500 eurose moraalse kahju hüvitise maksmist Reimo Metsale, ent toonitades samas, et Tallinna halduskohtu otsus oli põhjendatud osas, mille kohaselt on kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega viivitamine seadusevastane ning ka põhiseadusega vastuolus.

Tallinna ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on seadusandja võtnud endale kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise kohustuse juba kooseluseaduse vastuvõtmisega, sest kooseluseaduse §-st 26 nähtuvat, et hiljemalt 2016. aasta 1. jaanuariks, mil nimetatud seadus pidi koos rakendusaktidega jõustuma, oleks rakendusaktid pidanud olema vastu võetud.

“Asjaolust, et Riigikogu otsustas kooseluseaduse rakendamiseks oluliste, sh konstitutsiooniliste seaduste muutmist menetleda kooseluseadusest eraldi, ei järeldu, et Riigikogu ei pea poliitilise tahte puudumise tõttu rakendusaktide andmist üldse menetlema,” kirjutasid kohtunikud Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets oma otsuses.

Tallinna ringkonnakohus nõustus Reimo Metsaga, et seadusandja poolt õigustloova akti andmata jätmine on õigusvastane eelkõige vastuolu tõttu põhiseadusega: “Ka antud juhul on halduskohus õigesti tuvastanud, et seadusandja on rakendusaktide andmata jätmisel rikkunud põhiseaduse §-e 13 ja 14, mille tulemusena on rikutud kaebaja inimväärikust (põhiseaduse § 10) ja eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26).”

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oodatakse nüüd riigikohtult kõnealuses küsimuses seisukoha kujundamist, mistõttu edastati kohtuotsus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.

Ainuke osa Tallinna halduskohtu otsusest, millega ringkonnakohus ei nõustunud, puudutab rahalise hüvitise väljamõistmist Reimo Metsale.

“Kaebajal on küll tekkinud mittevaraline kahju, kuid kaebaja õiguste kaitseks on piisav, kui hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks seadusandja tegevusetuse õigusvastasus,” märkis ringkonnakohus ning lisas, et “[k]aebaja õiguste kaitseks on eelkõige vajalik kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine.”

“Kuigi kaebajal on olnud hingelisi läbielamisi, on kaebaja jaoks oluline, et kohus tunnustaks tema õigust. Antud kohtuotsus seda teeb. Hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda kitsalt riigikogu tegevusetusest, mitte aga hinnata kaebaja üldist olukorda või justiitsministri väljaütlemisi. Riigikogu ei ole kaebajat isiklikult taga kiusanud,” selgitas ringkonnakohus.

Väärib tähelepanu, et Tallinna ringkonnakohtu otsuse langetanud kolmest kohtunikust kaks ehk Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets on need samad, kes langetasid pea täpselt aasta varem ehk 24. novembril 2016 skandaalse otsuse, mille tulemusena kanti Eestis esmakordselt rahvastikuregistrisse Rootsis sõlmitud kahe mehe vaheline “abielu”. Tähelepanuväärselt muutsid Pikamäe ja Saarmets selle 2016. aasta novembri otsusega ära esimese astme kohtu otsuse, mille kohaselt ei kuulu välismaal sõlmitud “homoabielud” tunnustamisele Eestis kehtivate abieludena.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega saab terviklikul kujul tutvud siin.

Varro Vooglaid: kohus eirab teadlikult fakti, et tegelikult pole kooseluseadus üldse jõustunudki

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on kõnealuse otsuse kontekstis oluline meelde tuletada, et kooseluseaduse enese kohaselt ei ole kooseluseadus üldse jõustunudki, mistõttu on nii Tallinna halduskohtu kui ka Tallinna ringkonnakohtu poolt selle keskse tähtsusega fakti eiramine täiesti skandaalne:

“Tähelepanuväärselt rakendab kohus kooseluseadust, toetudes oma otsustes selle regulatsioonile kui kehtivale õigusele, hoolimata tõsiasjast, et kooseluseaduse enda sätete kohaselt pole see seadus üldse jõustunudki ega kujuta endast seega kehtivat õigust.

Nimelt ütleb kooseluseaduse § 26 selgesõnaliselt, et “[k]äesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega”, mis tähendab, et seaduse jõustumise eelduseks on esiteks 2016. aasta 1. jaanuari saabumine ja teiseks seaduse rakendamiseks vajalike rakendusaktide vastuvõtmine. Kuivõrd rakendusakte ei ole tänaseni vastu võetud, siis on ilmne, et kooseluseadus pole jõustunud.

Seda, et kooseluseadus ei saa ilma rakendusaktide vastuvõtmiseta jõustuda, on kinnitanud isegi õiguskantsler Ülle Madise, kes ütles 22. septembril 2015 (ehk mitu kuud enne kooseluseaduse eeldatava jõustumise aega) riigikogus kõneledes: “Täna on seis see, et tõepoolest täiendavate õigusloomeliste muudatusteta, täiendavate seaduste vastuvõtmiseta see seadus ei jõustu.”

Vt lähemalt SIIT.

 

Justiitsminister kaebab edasi halduskohtu otsuse seoses kooseluseaduse rakendusaktidega

Kohus: riik peab maksma kooseluseaduse rakendamisaktidega venitamise eest Reimo Metsale moraalse kahju hüvitist

Reimo Metsa sõnul tegeleb justiitsministeerium tema tagakiusamisega

Kõne meeleavaldusel kohtuliku omavoli vastu ning abielu ja perekonna kaitseks

Analüüs: kohtu omavoli abielu mõiste moonutamisel

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!