Teoloog, ajaloofilosoof ja vaimulik Einar Laigna mõtiskleb selle üle, mida peaksime tegema, et teostuda võiks põhiseaduses ette nähtud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Lõuna-Eestil on tarvis oma keele säilitamiseks ning kasutuse taastamiseks autonoomiat. Eesti riigi sees on võimalik luua Lõuna-Eesti autonoomne piirkond, kus kehtib riigikeelena lõunaeesti keel, kuid kohaliku keelena igas vallas tolle piirkonna ajalooline keel, kirjutab ettevõtja Koit Pärn nii eesti, kui ka lõunaeesti keelses arvamusloos.
Riigikogu reformierakondalste, sotsiaaldemokraatide ja E200-liste häältega lükati 14. mail esimesel lugemisel tagasi Isamaa esitatud seaduseelnõu, mille kohaselt oleks muuhulgas muudetud rangemaks platvormtööliste ning taksojuhtide keelenõuded.
Nagu seeni pärast vihma tuleb meie keelde absurdseid uustermineid, kirjutab Malle Pärn Objektiivi kolumnis.
Ameerika Ühendriikides ülikooli astuvad noored ei suuda lugeda pikemaid tekste. Põhjuseid tuleb otsida osalt nii nutiseadmetest kui taandarenevast, “moeröögatuste” järele joonduvast haridussüsteemist.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et sõidujagamis- ja kullerteenuste platvormide töötajatele peaks 81% vastanute arvates kehtima eesti keele oskuse nõue.
Eesti põhiseadus on meie valitsevate vasakliberaalide poolt pidevalt rikutav dokument.
Möödunud emakeelepäeva järellainetuses arutleb Eesti-Ungari Seltsi liige, ajakirjanik ja tõlkija Tõnu Kalvet eesti keele ja meele teemadel.
Enne kui viia kõik vene koolid eesti keele peale üle, tuleks eesti keel päästa idiootide käest, leiab Ivan Makarov.
Peterson ei teadnud veel, et eesti keelel pole vaja endale igavikku otsida, kuna eesti keel ise ongi igavikukeel.
