Nõrkade, selgrootute, pugejalike ja selle võrra ülbemate poliitikute ajal peab iga kodanik olema iseenda päästja. „Riik“ on korduvalt näidanud, mida arvab ta oma kodanikest, keda ta kägistab maksudega ja kelle järelkasvu peale mõeldes kutsub ta riiki võõraid, kirjutab Roland Tõnisson.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme selgitab ühismeedias, et aastakümneid Eesti inimestele valetanud poliitiline nomenklatuur pole tänases julgeolekuolukorras võimeline kaitsma Eesti inimeste ja riigi huvisid.
Eesti on viimastel aegadel käitunud Gruusia suhtes nagu suurvõim oma vasalli suhtes. Ma arvan, et Gruusia saab läbi ka ilma Eesti valitsevate ringkondade õpetuste ja näpunäideteta, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kui Venemaa on olnud tugev, ei ole „lääneliitlased“ hetkekski kõhelnud Eestit, Lätit ja Leedut vene karule ette sööta, et tolle nälga leevendada. Täna, aastal 2025, tasub Eestil otsida sõpru nii lähedalt kui kaugelt. Eelkõige tuleb Eesti riigil olla sõber oma rahvaga, kirjutab Roland Tõnisson.
Euroala kiireim inflatsioon ehk viie protsendini ulatuv hinnatõus oli veebruaris euroala riikide seas Eestis.
Eesti inimesed, kaasa arvatud poliitikud, kes praegu USA presidenti halvustavad, peavad endale aru andma, et nad kritiseerivad meest, kellest oleneb Eesti riigi kaitsmine kallaletungi korral.
Donald Trump on USA sõjapartei plaanid segi löönud. Mis saab Eestist maailmakorra muutustes? Objektiivi mikrofonide juures on Markus Järvi ja Veiko Vihuri.
Grusiinid on uhke rahvas, kes ei karda kanade kaagutamist ega rasvunud sootute euroametnike räuskamist.
Martin Helme räägib Objektiivi stuudios oma kogemustest USA presidendi Donald Trumpi inauguratsioonilt ning Trumpi poliitika mõjust nii Euroopas kui ka Eestis. Vestlust juhib Markus Järvi.
21. sajandi Euroopa on teelahkmel – vaikselt alistuda välisele survele ja end veel enam sisemiselt mädandada sotsialismisolgiga, või asuda end kehtestama. Ajalooline taak ei tohi olla järeltulevate põlvede orjastaja, kirjutab Roland Tõnisson.
