Mati Hint: õigus- ja õiglusriik Eestis ei toimi
Keeleteadlane ja professor Mati Hint räägib Markus Järvile antud usutluses Eesti peamistest probleemidest, õigus- ja õiglusriigi toimimisest, kodumaisest demokraatiast ja selle kitsaskohtadest.
Silt: kultuur
Markus Järvi: küüditatud küüditatuteks, aga kuidas nende "homoõigustega" ikkagi jääb?
Okupatsioonide muuseumis avatav homonäitus on absurdne ja solvav, ütleb Markus Järvi nädalakommentaaris.
Meie reliikvia on Vabamu?
Okupatsioonide muuseumi võimalik ümbernimetamine Vabamuks ja seal püsti pandud homonäitus annavad üheskoos tunnistust kultuurilise mälu lakkamisest ning selle asendamisest infantiilse ja vastutustundetu käsitusega vabadusest, kirjutab Objektiivi toimetaja Markus Järvi.
JUHTKIRI ⟩ Riigikogu või röövlijõuk?
Valitsusparteide üksmeelne soov hävitada edaspidi parlamendi komisjonide istungite salvestised ja seeläbi varjata rahva eest rahvaesindajate tegevust näitab, et asjaosalised kardavad oma sõnade päevavalgele tulekut ja sellega kaasnevat moraalset vastutust, sedastab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Maarja Vaino: probleemiks on vaimne tõusiklus, oma rahva ja kultuuri häbenemine
Kirjandusteadlase Maarja Vaino sõnul on eestlasele omane ratsionaalne meel, mistõttu ta ei võta omaks hoogtöö korras pealesurutavaid protsesse.
Markus Järvi: rahvuslik poliitika on läbi siis, kui meil pole usku
Rahvas vajab oma iseolemise jõu taastamiseks ja käimashoidmiseks igavikulisi väärtusi – tõde, hüve ja ilu.
Ebapüha kunst
Martin Vaher kirjutab oma kolumnis, et kunst on lakanud teenimast oma loomuomast ülesannet ülistada kõrgeid vaimseid ideaale ja ülendada inimese hinge, mis omakorda on sillutanud teed nihilismi võidukäigule ühiskonnas.
Professor Lehtsaar: Eesti ühiskonnas on võtnud maad tõsine külm konflikt
Tartu Ülikooli professor Tõnu Lehtsaar kirjutab, et Eesti ühiskonnas on võtnud maad ja süveneb külm konflikt, millest annab tunnistust sidusate ja ühendavate ideede puudumine, ühiste sihtide ja visiooni kadumine ning paljude poole pühaks peetud asjade pilamise objektiks muutmine.
"Tujurikkuja" kui isadeta ühiskonna vili
Saja aasta tagustel põlvkondadel olid eeskujud – olid isad.
Paraku ei piirdunud "Tujurikkuja" tuju rikkumisega
"Tujurikkuja" püüd rakendada taasiseseisvumisaja laulud, mis on paljude eestlaste jaoks pühad, Eesti rahva suhtes põlguse väljendamise ja liberaalse ideoloogilise propaganda teenistusse on madal ja küündimatu, kirjutab Varro Vooglaid oma repliigis.
Leht 14 / 20