Kommenteerides esmaspäeval riigikogus toimunud presidendivalimiste esimese hääletusvooru tulemusi, leiavad mõned poliitikud, et viis Reformierakonna saadikut ei pidanud kinni poliitilisest kokkuleppest ega toetanud sotsiaaldemokraat Eiki Nestorit soovist nurjata Siim Kallase kandideerimise valimiskogus, et suurendada Marina Kaljuranna šanssi.
Eesti Vabariigi presidendiks kandideerida sooviv välisminister Marina Kaljurand ütleb, et inimesi tuleb kuulata ja nendega arvestada ainult teatud piirini, ning et ta ei nõustu mitte kunagi nende seisukohtadega, mida väljendab Konservatiivne Rahvaerakond.
Õhtuleht kirjutab, et välisminister Marina Kaljuranna nõunikud, kes saavad palka riigilt, on pandud tegelema presidendikandidaat Kaljuranna valimiskampaaniaga, ja küsib, miks nad teevad seda töö ajal.
Ajakirjanik Maris Hellrand kirjutab väljaandes Postimees, et manitsemise asemel, mis viib inimesi ainult paremäärmuslaste rüppe, tuleks eesti rahvaga rääkida kui lapsega, kellel on diagnoositud Aspergeri sündroom.
Eesti Vabariigi presidendiks pürgiva välisministri Marina Kaljuranna kampaaniameeskonnaga liitus suhtekorraldaja ja blogi poliitika.
Presidendiks kandideerimise soovist teatanud välisminister Marina Kaljurand leiab, et kooseluseadus on kooskõlas Eesti põhiseaduses väljendatud võrdsuse printsiibiga ning väljendab Eesti kodanike enamuse seisukohti.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme kommenteeris Objektiivile antud usutluses poliitikute, riigiametnike ja rahvusringhäälingu reaktsioone tema seisukohale, et vene rahvusest välisminister Marina Kaljurand ei sobi Eesti presidendiks.
Miks teatud juhtudel ei tohi kõneleda rahvusest, soost ja sättumusest, kuid teatud juhtudel võib ja lausa peab?
Kui presidendikandidaadi rahvusele tähelepanu juhtimine ajab kartellipoliitikud ja meedia hüsteeriasse, siis on see märk sellest, millisesse poliitilise korrektsuse totalitarismi me vasakliberaalide juhtimisel teel oleme, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme.
Riigikogu liikmele Henn Põlluaasale (EKRE) jäi välisminister Marina Kaljuranna ettekandest mulje, et Eestil puuduvad iseseisvad välispoliitilised eesmärgid ja praegune välispoliitika kujutab endast Euroopa Liidu peavooluga kaasaujumist.
