Kolumn: tagurpidi-maailma traagika
Miks meie riigis on poliitika nii madalale langetatud?
Miks meie riigis on poliitika nii madalale langetatud?
Riigivõimu külge klammerdunud seltskond müüb samm-sammult Eesti maha, nii füüsilises kui ka vaimses plaanis, viies valitsuste vahetumisest sõltumata ellu poliitilist ja ideoloogilist programmi, mis suretab meie rahva elujõudu, leiab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Poliitilise korruptsiooni kontrolli all hoidmiseks tuleb välja vahetada end liiga kauaks riigitüüri juurde unustanud poliitikud ja ametnikud, kirjutab Urmas Espenberg.
Kirjanik ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Valdur Mikita kirjutab Postimehes, et viimastel aastatel on eesti ühiskonnas midagi olulist tõsiselt katki läinud ning seal, kus peaks võrsuma riigi ja rahva dialoog, lömitab lihtlabane propaganda, mis pole sugugi vähem eemaletõukav kui vene või ameerika propaganda.
Tuntud ja paljude poolt armastatud muusik Tõnis Mägi, kes oli veerand sajandi eest üks rahvusliku ärkamise suurkujudest, rääkis Õhtulehele antud intervjuus, et elame ajal, mil teatud seltskond on võtnud endale elutööks kõik olulised asjad pea peale pöörata ning et seda on valus vaadata ja kuulata.
Propagandat tegev meelsusmeedia, mida hellitavalt peavooluks nimetatakse, jäetakse üha suuremal määral mängust välja.
Kaheksa suurärimeest tegid kolmanda lapse toetust tõstnud erakondadele hiigelannetuse, jagades neljale parteile kokku 800 000 eurot.
Konservatiivsus on mõtlemisviis, milles keskendutakse kõige selle hoidmisele, mida muuta ei või ja mis peab säilima – mis on aluseks nii mõtlemisele kui käitumisele ja mida tuleb hoida, selleks et üldse püsima jääda, mõtiskleb professor Ülo Vooglaid.
Portaali Uued Uudised peatoimetaja Urmas Espenbergi tagasivaade poliitika-aastale 2016: korruptiivne kartell hakkas lagunema, aga rahvusriiklust tuleb veel oodata.
President Kersti Kaljulaiu uusaastakõnest jäi ebasiiras, tehislik ja formaalne mulje, kirjutab oma repliigis Varro Vooglaid.