Objektiiv 75: Maarja Vaino rahvuskultuurist ja püsiväärtustest
[podcast_episode episode="47308" content="player,content"]
[podcast_episode episode="47308" content="player,content"]
[podcast_episode episode="47312" content="player,content"]
Uurimiskeskus Barna Group uuris Ameerika Ühendriikides inimeste arusaamu religioossest äärmuslusest.
Igavest elu ei ole.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna ütles ETV saates "Kahekõne" kontrollitud sisserändest rääkides, et Eestisse elama asuvate inimeste religioon ei ole tähtis – oluline on, et nad peavad lugu eestlaste kommetest ja väärtustest.
Poola välisminister Witold Waszczykowski annab Euroopa Komisjonile teada, et Poola uus valitsus peab lugu traditsioonidest, isamaa-armastusest, usust Jumalasse ja normaalsest pereelust ehk teisisõnu väärtustest, mis lähevad korda poola rahva enamusele ja mida pole suutnud kõigutada 25 aastat vasakliberaalset ajupesu.
Kolumnis küsitakse, kas kristlike veendumustega inimene peab moodsas läänelikus ühiskonnas elades lihtsalt lõuad pidama, kuna usk kuulub öeldavasti privaatsfääri ja religioossetel argumentidel pole avalikus debatis kohta, või on taoline arusaam demokraatiast pigem moonutatud.
Moraalireeglid ei ole mõeldud inimese piiramiseks või orjastamiseks, kirjutab kolumnist Malle Pärn ja küsib: kas kaldad piiravad jõe vabadust?
Eile riigi- ja ühiskonnategelastele peetud traditsioonilises advendikõnes Tallinna toomkirikus analüüsis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ühiskonnaelu protsesse.
Teoloog ja kolumnist Roland Tõnisson kirjutab, et suur osa Euroopa kirikutest eelistab kaasa mängida nende reeglitega, mida ilmalikud poliitikud ette panevad, kuid nii Lääne-Euroopa kui Venemaa jagavad tegelikult ühiseid kristlikke väärtusi ning püsivad või langevad koos.