Kristlik religioon ühiskonna ühtesidujana ning alalhoidjana
Religioonil põhinev ühiskond ei ela põhimõttel "võtta elust maksimaalselt kõike, mida võtta annab".
Religioonil põhinev ühiskond ei ela põhimõttel "võtta elust maksimaalselt kõike, mida võtta annab".
Õigustatud vägivald on sageli tõhusam kui vägivallatus mistahes hinnaga, leiab Jüri Kukk.
President, kes oskab tõepoolest liita ja ühendada, peab kõigepealt loobuma "liitmise" ja "ühendamise" ideoloogilistest tähendustest, leiab kolumnist Heido Trofimov.
Ajaloolane Jaak Valge arutleb õiguskantsler Ülle Madise artiklis esitatud seisukohtadele vastates otsedemokraatia ja rahvahääletuse võimalikkuse ja vajalikkuse üle.
Markus Järvi sõnul peaks ühiskond liikuma konservatiivsuselt radikaalsuse suunas, ehk oma juurte juurde, millega kaasneb taasavastamine, mõtestamine, läbielamine ja uueks loomine.
Saksa publitsist ja sotsioloog Gabriele Kuby kõneleb alljärgnevas intervjuus seksuaalrevolutsiooni tagajärgedest ning globaalse võrgustiku (ÜRO agentuurid, suurkorporatsioonid, meedia jne) rünnakutest perekonna ja moraali vastu, samuti revolutsiooniliste muutuste vaimsest-intellektuaalsest taustsüsteemist.
Professor Timo Vihavainen kirjutab Läänes esile kerkinud poosetavatest grupeeringutest, nagu näiteks LGBT-seltskond, ja nende enesekesksest rühmauhkusest, mis rõhutab üksikisiku ja tema tahtmiste primaarsust ühiskonna ja riigi ees.
Ühiskonnas, mis ei suuda mõelda muust kui seksist, oskamata seda isegi defineerida, on järjest keerulisem seksuaalsuse üle mõistlikult arutleda.
Euroopa Sallivuse ja Leppimise Nõukogu töörühma poolt koostatud raamdokument sallivuse edendamisest Euroopas kirjeldab avameelselt orwellilikku reaalsust, mille teostumist selle dokumendi loojad ja edendajad soovivad, nendib Veiko Vihuri illiberaalset sallivusideoloogiat käsitlevas artiklis.
Mida kaugemal on inimene või rahvas Jumalast, seda rohkem on tema elus tarvis üksikasjalisi eeskirju ja õpetusi, leiab Malle Pärn.