Endise õiguskantsleri ja praegu vandeadvokaadina tegutseva Allar Jõksi seisukoht, nagu ei taluks põhiseadus kooseluseaduse tühistamist rahvaalgatuse teel, on meelevaldselt ühekülgne ning peegeldab pigem Jõksi ideoloogilisi eelistusi kui põhiseadusest tulenevaid nõudeid, märgib oma kommentaaris Varro Vooglaid.

Vooglaiu sõnul ei ole põhiseaduses ühtegi paragrahvi, millest saaks selgelt tuletada, nagu oleks kooseluseaduse tühistamine põhiseadusega vastuolus.

„Tegelikult ei talu kooseluseaduse tühistamist Jõks ja tema liberaalsed kolleegid, mitte põhiseadus. See, mida Jõks teeb, on fundamentaalselt ebaaus käik, sest ta püüab põhiseaduse nõuetena esitada oma ideoloogilisi eelistusi," toonitas ta.

Ühtlasi juhtis Vooglaid tähelepanu, et et 2006. aastal esitas Jõks ise õiguskantslerina Reimo Metsa pöördumisele vastates ametliku seisukoha, et põhiseaduse paragrahvist 27, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all, ja põhiseaduse paragrahvist 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed, ei tulene samasoolistele paaridele õigust nõuda riigilt võimalust oma partnerluse registreerimiseks.

„Põhiseadus pole vahepeal muutunud, küll aga on samas küsimuses justkui võluväel muutunud vahepeal advokaadiks hakanud Jõksi seisukoht," osutas Vooglaid vastuolule.

Põhiseadus pole vahepeal muutunud, küll aga on samas küsimuses justkui võluväel muutunud vahepeal advokaadiks hakanud Jõksi seisukoht.

Ühtlasi rõhutas SAPTK juhatuse esimees, et Jõksi osutatud Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohaga, nagu kuuluks samasooliste isikute kooselu perekonnaelu kaitsealasse, ei pea nõustuma, kuna tegu on selgelt meelevaldse positsiooniga, millel puudub toetuspunkt Euroopa Inimõiguste Konventsioonis sisalduvates artiklites.

„Minu kindla veendumuse kohaselt ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtul selliste seisukohtade EIÕK liikmesriikidel pealesurumiseks mingit voli – tegu on meelevaldse ideoloogilise positsiooniga, mis ületab kohtu pädevust EIÕK tõlgendamisel, ning seetõttu ei tule niisugust seisukohta käsitleda ka kuidagi siduvana. Kohtul ei ole õigust ideoloogilistest motiividest lähtudes tühjast õhust uusi õigusi leiutada ning sundida EIÕK liikmesriike vastavaid kohustusi tunnistama. Vastupidi, EIÕK-l on kohustus tegeleda liikmesriikide poolt kokku lepitud EIÕK kohaldamisega, mitte uute õiguste omavolilise väljamõtlemisega."

Samas pole Vooglaiu sõnul raske mõista, miks Jõks sellise tõlgenduse põhiseaduse nõuetest välja hõikab.

„Selle kaudu annab ta temaga samade ideoloogiliste huvidega liberaalsetele meediaringkondadele ette justkui autoriteetse ja sõltumatu ekspertarvamuse, mida meedia saab siis hakata kõikvõimalikes vormides korrutama, luues seeläbi avaliku arutelu taustaks justkui aksiomaatilise ehk tõestamist mitte vajava eelduse, et kooseluseadust ei ole võimalik tühistada, kuna see oleks põhiseadusega vastuolus," ütles Vooglaid kokkuvõtteks.

Repliik: väide, nagu oleks kooseluseaduse tühistamine põhiseaduse vastane, ei kannata kriitikat

Rahvahääletus kooseluseaduse üle edendaks oluliselt demokraatlikku kultuuri