Lõpuks ometi: välisministeerium avaldas ÜRO rändeleppe eestikeelse tõlke

Parem hilja kui mitte kunagi! Välisministeerium tõi ÜRO rändeleppe eestikeelse tõlke välja päev pärast seda, kui arutelu leppe üle valitsuses ummikusse jooksis ja see sisuliselt lõpetatuks kuulutati. Foto: Bigstockphoto.com

Tänasest on lõpuks ometi võimalik ÜRO rändeleppe tekstiga tutvuda ka eesti keeles. Leppe tõlge riputati välisministeeriumi kodulehele, olgugi et avaliku arutelu võimaldamiseks olnuks teksti tarvis juba nädalate eest.

Leppe ingliskeelset originaali saab lugeda SIIT, eestikeelset tõlget aga SIIT.

Mitmete kriitikute sõnul oleks leppe tõlge pidanud olema ühiskondliku arutelu võimaldamise huvides valmis tehtud ammu enne seda, kui valitsus asus selle suhtes seisukohta kujundama.

Teadmata põhjusel on nii rändeleppe tõlkes kui ka selle eestkõnelejate retoorikas võetud dokumendile viitamiseks kasutusele sõna “ränderaamistik”, olgugi, et mitte üheski ÜRO ametlikus keeles olevas versioonis ei ole dokumendile vastava sõnaga viidatud.

Näiteks ingliskeelses originaaltekstis viidatakse leppele sõnaga “compact” ehk “kompakt”, prantsuskeelses ja hispaaniakeelses tekstis vastavalt sõnaga “le pacte” ja “el pacto” ehk “pakt” ning venekeelses tekstis sõnaga “договор” ehk “leping”, mis kõik osutavad tunduvalt selgemalt dokumendi lepingulisusele ehk selle siduvusele, kui sõna “raamistik”.

Riigikogu väliskomisjoni liige Henn Põlluaas (EKRE) heidab aga välisministeeriumile ette rändeleppe tõlkega tehtud manipulatsioone, süüdistades ministeeriumi valetamises ja vassimises.

“[T]õlge on selgelt kallutatud, et jätta muljet, justkui riikidele pandavatest kohustustest seal ei räägitakski. Sõna “commitment” on tõlgitud “pühendumisena”, kuigi selle täpne tähendus on hoopis kohustus, sidumine. Juriidilises terminoloogias selline sõna, nagu “pühendumine” puudub. Ainuõige ja korrektne tõlge on “kohustus”.”

“Selline vassimine ja valetamine, samas selles teiste süüdistamine, on häbematu, alatu ja täiesti lubamatu. Peaminister peab koheselt ja tingimusteta tagandama välisminister Mikseri kui ebakompetentse ja Eesti rahvuslikke huve kahjustava isiku,” kirjutas Põlluaas Facebookis resoluutselt.

Lisaks rändeleppe teksti tõlkele on välisministeerium riputanud oma kodulehele vastused peamistele ÜRO rändeleppega seonduvatele küsimustele. Paraku on antud selgitused aga üpris tendentslikud.

Näiteks vastuseks küsimusele sellest, kas rändeleppe heakskiitmine parlamendi poolt on kohustuslik, vastatakse:

“Ei. Globaalse ränderaamistiku näol ei ole tegemist välislepinguga Eesti ega rahvusvahelise õiguse mõttes. Tegemist on poliitilise deklaratsiooniga, millega väljendatakse koostöötahet rändega seotud küsimustes.”

Kui leppe sisu piirduks üksnes koostöötahte väljendamisega, siis polekski probleemi. Paraku jäetakse aga küsimusele vastates ütlemata, et tegelikult tähendaks leppega liitumine mitte lihtsalt koostöötahte kinnitamist, vaid ka poolehoiu väljendamist tervele reale põhimõtetele ja hoiakutele, millest nii mõnegi problemaatilisus ongi vastuolude allikaks.

Samuti on selgelt tendentslik selgitus leppe siduvuse kohta – mitmed kriitilise tähtsusega asjaolud, millele on teiste hulgas viidanud nii Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo, just nagu ka Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, on jäetud mainimata.

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Varro Vooglaid
Varro Vooglaid on üks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks asutajatest, selle juhatuse esimees ja portaali Objektiiv tegevtoimetaja. Ta on katoliiklane, hariduselt jurist, abielus ning kuue lapse isa.