Ohios võeti vastu Downi sündroomiga laste eluõigust kaitsev seadus

Downi sündroomiga tüdruk. Enamik sellise kromosoomihälbega lapsi likvideeritakse lääneriikides sageli ka avaliku võimu rahalisel toel enne, kui nad jõuavad sündida. Foto: Bigstockphoto.com

USA-s allkirjastas Ohio osariigi vabariiklasest kuberner John Kasich vahetult enne jõule seaduse, millega keelatakse laste sünnieelne tapmine sel põhjusel, et neil on diagnoositud Downi sündroom või selle tõenäoline esinemine.

Downi sündroomiga laste mittediskrimineerimise seadus jõustub 90 päeva pärast allkirjastamist, vahendab LifeSiteNews.com.

Seaduse eelnõu, mis läbis Ohio osariigi senati häältega 20 : 12 ja esindajatekoja häältega 63 : 30, keelab abordi, kui sünnituseelsete testidega on tuvastatud, et beebil on Downi sündroom või et selle esinemine on tõenäoline.

Seadus ei keela täielikult Downi sündroomiga laste aborteerimist, vaid keelustab laste sünnieelse tapmise Downi sündroomi pärast.

CNN-i andmetel esitataks seaduse kohaselt Downi sündroomi tõttu lapse aborteerinud inimestele kuriteosüüdistus ning sellisel põhjusel abordi teinud arstid võivad kaotada oma kutsetunnistuse. Aborteeritud lapse ema aga vastutusele ei võeta.

Juba 2015. aastal ütles Kasich, et ta oleks sellise seaduse allkirjastamise üle “rohkem kui rõõmus”.

Seaduse vastuvõtmine ja allkirjastamine on pälvinud paljude elupooldajate toetuse.

“Nüüd, kui Downi sündroomiga laste mittediskrimineerimise seadus on saamas osaks kehtivast õigusest, saavad Downi sündroomiga beebidel olema tunduvalt paremad väljavaated ellu jääda. Ohiost on saanud osariik, kus Downi sündroomiga inimeste elu nähakse elamisväärsena,” ütles organisatsiooni Ohio Right to Life president Mike Gonidakis, kelle sõnul on läänemaailmas toimuv Downi sündroomiga laste massiline sünnieelne likvideerimine ehe näide kaasajal vohavast eugeenikast.

23-nädalase sündimata lapse tapmine abordi teel laiendamise ja tühjendamise meetodil. Skeem: Abort.ee

Liberaalsed ringkonnad on aga seaduse vastu protesti väljendanud.

Näiteks Ameerika Kodanikuvabaduste Liit (The American Civil Liberties Union) mõistis seaduse hukka, öeldes et see sekkub lubamatult naiste õigusesse langetada otsus abordi kasuks.

Lääneriikides aborteeritakse rohkem kui 85 protsenti beebidest, kellel on sünnieelselt diagnoositud Downi sündroom või selle esinemise tõenäosus, olgugi, et sellise kromosoomihälbega inimestel on head väljavaated elada õnnelikku ja inimlikku rahuldust pakkuvat elu.

Eestis reguleerib seda küsimusteringi raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus.

Nimetatud seaduse paragrahvi 6 kohaselt võib ükskõik millisel põhjusel sündimata lapse abordi teel tappa lasta juhul, kui rasedus on kestnud vähem kui 12 nädalat. Kui sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus (millena tõlgendatakse ka Downi sündroomi), on lubatud laps abordi teel ära tappa tingimusel, et rasedus on kestnud kuni 22 nädalat.

Nõnda on seadusandja andnud puudega laste sünnieelseks tapmiseks tervete lastega võrreldes oluliselt avaramad võimalused, hoolimata sellest, et riigil on põhiseadusest tulenev kohustus kaitsta kõigi sündimata laste elu ning et põhiseaduse, Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste alaste lepingute kohaselt peaks kõik inimesed olema seaduse ees võrdsed.

Prantsusmaal keelati rõõmsate Downi sündroomiga laste näitamine televisioonis

Poola president võttis sõna sündimata Downi sündroomiga laste kaitseks

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!