Wikipedia asutajate eesmärgiks oli algselt tasuta erapooletu teadmistevaramu loomine. Paraku võtsid selle üle progressistid ning tänaseks on selle sisu raamitud vasakäärmuslaste-, süvariigi- ja teistesse erihuvidesse.
Wikipedia on ärklemise-peediana (wokepedia) tegutsenud aastakümneid, mille eest on seda läbivalt kritiseeritud. Üritatud on luua mitmeid sarnaseid alternatiivseid tasuta teabevaramuid, kuid nende levik on sisu ja ulatuse poolest jäänud seni piiratuks.
Tõenäoliselt toimus oluline nihe kui Tucker Carlson avaldas 29. septembril intervjuu Wikipedia asutaja Larry Sangeriga.
Carlsoni saate toimetus kirjeldab intervjuud Sangeriga:
"Larry Sanger rajas Wikipedia maailma teadmiste erapooletu varamuna. Siis pidi ta abitult kõrvalt vaatamata, kuidas aktivistid ja luureagentuurid tegid sellest inimajaloo kõige laiahaardelisema propagandaoperatsiooni. Pole mitte midagi korrumpeerunumat kui seda on Wikipedia."
Sanger, kes lahkus Wikipediast aasta peale selle asutamist 2002. aastal entsüklopeedia toimetajaskonna konservatiivide ja libertaaride vaenulikkuse tõttu, rääkis Carlsonile: "Seal on terve administraatorite armee, keda on sadu, kes järjepidevalt blokeerivad inimesi, kelle ideoloogilise maailmanägemusega nad ei nõustu." Samas arvas ta, et Wikipedias pole siiski "kogu protsessi kontrollivaid nukujuhte".
Wikipedia arvab ise enda kohta:
"Wikipedia on tasuta entsüklopeedia, mida kirjutab ja haldab ligi 260 000 pealine vabatahtlike kogukond.
Tegemist on ajaloo suurima ja loetuima teatmeteosega ning see on järjepidevalt maailma kümne kõige enam külastatud ilmavõrgulehekülje hulgas.
Wikipedia artikleid saab lugeda rohkem kui kolmesajas keeles ja kõigis keeltes kokku on avaldatud üle 63 miljoni artikli ning seda külastatakse ühes kuus rohkem kui viieteistkümnel miljardil korral."
Sangeri Wikipedia ideoloogiliselt hädise seisu kirjeldamise peale arvas ettevõtja David Sacks ühismeedias:
"Wikipedia on lootusetult kallutatud. Elulugusid haldab pahempoolsete aktivistide armee, kes sõdivad mõistuspäraste paranduste vastu. Mis veelgi probleemi võimendab, siis Google näitab otsitulemustes sageli Wikipediat esimesena ja tehisaru mudelite väljaõpetamises kasutatakse seda usaldusväärse allikana. Mis kujutab väga suurt murekohta."
Ettevõtja Elon Musk arendab kõigi muude ettevõtmiste kõrval ettevõttes xAI väidetavalt ühte maailma erapooletumat kunstmõistust Grok. xAI üritusele lisab kaalu tõik, et seda treenitakse ühes maailma võimsamas arvutipargis ja Muski erinevad ettevõtmised tagavad Grokile märksa mitmekesisema hulga päris maailma sisendeid kui neid on võimalik kasutada konkurentidel. Kosmose-, auto-, ühismeedia-, tunneli-, roboti- ja tehisarutööstur lubas Sacksi postituse peale 30. septembril:
"Me ehitame @xAI-s Grokipedia. Mis on võrreldes Wikipediaga tohutu edasiminek. Otse öeldes on see osa xAI universumi mõistmise eesmärgist."
Kümnendal septembril korraldas The All In Podcast All-In Summit 2025 kõnekoosolekute sarja raames jutuajamise Muskiga ja muuhulgas tuli jutuks võimalik Grokipedia asutamine:
Musk: "Kui võtta näiteks Wikipedia, aga see kehtib samamoodi raamatute, PDF-ide, võrgulehekülgede, igat laadi teabe kohta. Grok kasutab väga suurel hulgal järeldavat raalimist millega vaadeldakse, näiteks, ühte Wikipedia lehekülge ja küsitakse selle kohta: "Mis on antud leheküljel tõsi, osaliselt tõsi, vale ning mis on puudu?" Peale seda kirjutatakse antud sisu ümber ja eemaldatakse valed, parandatakse pool-tõed ja lisatakse puuduv kaastekst."
Sacks: "Elon, muuhulgas, kas sa ei saaks seda [sisu] lihtsalt avaldada? Kas poleks võimalik luua midagi Grokipedia sarnast? Wikipedia on nii kallutatud ja see on kogu aeg sõjas. Teate küll, et kui midagi mingis artiklis parandatakse ära, siis viis minutit hiljem üritab inimeste armee … Tähendab, see on hüper-erapoolik ja seal võimutsevad aktivistid. Seega, kui Wikipedia artikkel ära parandatakse, siis kas poleks hea mõte see maailma jaoks avaldada?"
Musk: "Olgu, ma räägin sellest [xAI] meeskonnaga, Grokipediast elik millest iganes."
30. septemberil avaldatud teises postituses teatas Musk, et xAI-sse otsitakse töötajaid, kelle ülesandeks on Grokipedia arendamine:
"Liituge @xAI-ga ja aidake ehitada Grokipediat, mis on avatud lähtekoodiga ja Wikipediast määratult parem teadmistevaramu. Seda saavad kasutada kõik ja ilma piiranguteta."
Wikipediast leiab muuhulgas tänaseni neljas keeles artikli "Donald Trump ja fašism", milles muuhulgas kirjutatakse: "Hulk tuntud õpetlasi ja kriitikuid on teda võrrelnud autoritaarsete tegude ja kõnepruugi tõttu fašistidest riigijuhtidega. Samas teised lükkavad sellise sildistamise tagasi."
Groki erinevad mudelid kasutavad tänaseni Wikipediat sisendina. Musk lubab selle probleemi aasta lõpuks ära lahendada.
Groki "mõtlemise" puhul on siiski täheldada teatud edasiminekut. Kui sellelt uurida, kes on Ameerika Ühendriikidele hiljuti kõige rohkem kurja teinud Ameerika Ühendriikide poliitik, siis saab vastuseks Barack Obama. Teisalt on samas vastuses 2021. aasta 6. jaanuari demokraatide ja süvariigi korraldatud valelipu "ülestõusu" Donald Trumpile süüks panemine üheselt rumal ja valelik seisukuoht.
Poliitilistes- ja ideoloogilistes küsimustes katab konservatiivide vajadused olulisemate teemade vallas 2006. aastal asutatud ingliskeelne Conservapedia.
5. oktoobril teatas Musk, et Grokipedia 0.1 varane beetaversioon valmib 19. oktoobriks.
Toimetas Karol Kallas