Jüri Kotšinev: lüüriline vahepala
Selgus, et mälestustesse pagemine ei ole võimalik proosas ja seetõttu olen sunnitud üle minema luulekeelele, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Author: Jüri Kotšinev
Jüri Kotšinev: kambaga on hea ainult tulekahju kustutada
Tänase ühiskonna sihiks on massiinimese kujundamine ja tema maitsemeele ning mõtete, aga võib-olla ka tundeelu kontrolli all hoidmine.
Jüri Kotšinev: kui inimesel ei ole, mida armastada
Inimesel on võõrandamatu õigus elada isade maal just selliste tavade ja reeglite järgi, mis on nendelt isadelt päritud.
Jüri Kotšinev: legendid kannavad
Ma mäletan, kuidas esinesin rahvuskaaslaste ees ühes Eesti piirilinnas ja loengu lõpus teatasin neile, et ainult meie ehk siis venelased suutsime ühe sajandi jooksul riigi kaks korda maha pasandada.
Jüri Kotšinev: Schuberti valsid
Kui kuulan kauplustes noorte sootute, hingetute ja põhimõtteliselt eatute mateeria tihedate klimpide ruigamist, tunnen, et mu mõõt on ammu täis.
Jüri Kotšinev: kui kuulen sõna „kultuur"
Vaevalt et mingi mõiste on tänapäeval rohkem võõrandunud oma algsest olemusest kui kaasaegne kultuur.
Jüri Kotšinev: réveiller les gens!
Selleks, et idast ei tuleks musta katku ja samal ajal läänest õitsvat tiisikust, tuleb eestlastel valida endale targad ja ausad valitsejad.
Jüri Kotšinev: Eesti lõpeb siin
Ei ole euroliberaalsetel kubjastel asja eestlaste tõeliste huvidega.
Jüri Kotšinev: nõuka-aeg meie ümber
„Eesti poisid tulge üle!
Jüri Kotšinev: miks ma eile roosiaeda ei läinud
Kadrioru kamarilja kompab inimeste taluvuse piire võib olla mitte just mingi kurja vandenõu täideviimiseks, vaid lihtsalt oma lõbuks.
Leht 19 / 22