KOLUMN ⟩ Jüri Kotšinev: viimane lipuvalve
Meie ajal on võitlus möödapääsmatu ja viimane lipuvalve peab hoolikalt kaaluma, enne kui ta lippu kaitsma hakkab, kas jätkub jõudu ja tahet seista selle lipu eest kuni lõpuni.
Meie ajal on võitlus möödapääsmatu ja viimane lipuvalve peab hoolikalt kaaluma, enne kui ta lippu kaitsma hakkab, kas jätkub jõudu ja tahet seista selle lipu eest kuni lõpuni.
Reformierakond peab peale magusa võimu maitse saama maitsta ka tegelikkuse kibeda tõe maitset.
Kallase valitsus on sunnitud hakkama kasutama repressiivseid sisepoliitilisi meetmeid, et istuda edasi peaministri sadulas.
Rahvas on kahjuks oma lambateadvuses alati anduv hirmule võitjate ees ja igaks juhuks valibki „võitjad", kuna loodab, et siis need võitjad ei löö neid peale võitu eriti valusasti ja äkki annavad präänikutki.
Putini tegutsemise motiivid taanduvad ammu ainult ühele soovile – saada revanši NSVL ehk siis 20.
Liberaalsed globalistid ei löö meid sadulast välja.
Omal ajal panid suurte valitsejate ja nendega lähedalt seotud inimeste tegemised alused asjadele, millest oli kasu kogu ühiskonnale, meenutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev Objektiivi kolumnis.
Ükskõik kui edukas ja võitmatu ei tundu meile keegi täna, võib homme kõik muutuda.
Eesti värv on sini-must-valge, mitte Reformierakonna kollane, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel toimub üks huvitav ettevõtmine, kus selgub, kui palju on Eestis inimesi, kellest keegi mitte midagi kuulnud ei ole ja kui palju on neid tuntud tegelasi, kes pole siiani riiklikke autasusid saanud.