Kolumnist Malle Pärn kutsub kõiki tervemõistuslikke kodanikke üles rääkima ilusat ja kultuurset eesti keelt, lõpetama mõttetu sõimamise ja asendama selle valusa, ent viisakas kirjakeeles väljendatud mõistusliku kriitikaga.
Inimese pahesid taltsutab ainult religioon, usk kõrgemasse jumalusse, enda allutamine tema universaalsetele käskudele, soov elada temale meelepärast elu.
Malle Pärn kirjutab seekordses kolumnis kapitalismi ohvritest Eesti ühiskonnas – ja paraku on neid palju.
Kolumnist Malle Pärna hinnangul on Eesti ajakirjanduse kaks suurimat probleemi valeinformatsiooni või koguni laimu publitseerimine ning ühiskondlike ebaväärtuste ja pahede liigne esiletõstmine.
Ma ei õigusta naisterahva peksmist, ma vihkan igasugust vägivalda, aga ma vihkan ka silmakirjalikkust ja valikulist ultramoralismi, ühesuunalist liiklust poliitikas ja meedias ning eksinud inimese kividega surnuksloopimist, kirjutab Malle Pärn Tiit Ojasoo juhtumi üle mõtiskledes.
Mida kaugemal on inimene või rahvas Jumalast, seda rohkem on tema elus tarvis üksikasjalisi eeskirju ja õpetusi, leiab Malle Pärn.
Tegelik Eesti tahab, et meie lastel ja lastelastel oleks ilus ja turvaline kodumaa, et nad ei peaks kodunt välja minnes kartma pomme ja vägistajaid, kirjutab Malle Pärn ja lisab, et teine Eesti – Toompea Eesti – peab teenima oma rahvast, mitte Brüsselit ega Merkelit.
Eetika on mõistliku inimese loomulik elamise ja käitumise suunaja.
Ordurüütlid ei tulnud meile ristiusku tooma, vaid ristiusu toomise nime all meie maad endale võtma.
Kes on see, kellele ainsana on lubatud otsustada, mis on nüüd, 21.
