Timo Vihavainen: mille poolt rahvad on?
Emeriitprofessor Timo Vihavainen on refereerinud maailmaajakirjandust ja jälginud, mida arvab planeedi üldsus USA presidendivalimistest, poliitilistest hegemoonidest ja sõjast Ukrainas.
Emeriitprofessor Timo Vihavainen on refereerinud maailmaajakirjandust ja jälginud, mida arvab planeedi üldsus USA presidendivalimistest, poliitilistest hegemoonidest ja sõjast Ukrainas.
Helsinki ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen on pannud tähele, et ka soome keeleruumis, milles ei või täheldada soolisi asesõnu, hakatakse tõstatama ideoloogilisi küsimusi keele ja meele muutmiseks.
Helsinki ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen jagab muljeid kasvatusteadlase Tapio Puolimatka viimasest raamatust, milles räägitakse sõnavabaduse relatiivsusest ning uue normaalsuse teest diktaatorlikuks ideoloogiaks.
Helsingi ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen mõtiskleb oma blogis pahem- ja parempoolsuse etümoloogia ja tähenduse üle.
Millel põhineb nüüdses läänemaises kultuuris valitsev üldine lapsemeelsus, on keeruline küsimus.
Saksamaa olukorda võib võrrelda suruõhukatlaga, millel puudub ventiil.
Kliimaaktivistide valevagadus keskendub välisele muutusele ega suuda tegeleda inimloomusega, üritades muuta vaid käitumist.
Helsinki Ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen mõtiskleb läänelike väärtuste üle, mida mõõdetakse rahavoogudega ja viiakse ellu liberaalse diktaatorisauaga.
Poliitilise korrektsuse tõeline „preesterkond" soovib viia oma agenda üha suuremasse täiuslikkusse, pannes kõnelemise ja mõtlemise nii kitsa purde peale kõndima kui võimalik.
Demokraatias kujuneb karja mõjuvõim kergelt vägagi suureks.