Ivan Makarov ahju juures. Foto: Gerli Tali

Tänases loos pole mainitud mitte ühtegi nime, aga kõik said aru, kellest jutt. Kas saadakse ka valima minnes, küsib Ivan Makarov.

Ilmselt ei ole selles mitte midagi uut, et avalikud tegelased, eeskätt poliitikud ja ajakirjanikud, kasutavad topeltstandardeid, on kahe näoga Janused, variserid ja silmakirjateenrid. Kas süüdi on aeg, milles me elame, kaasaegsed tehnoloogiad, inimeste kõikuma löönud tõekspidamised, või kõik see kokku?

Igatahes kui sa võtad kätte ajalehe, külastad mõne väljaande portaali või lülitad sisse televiisori, siis on selline tunne, et sa astud topelt järvejääle: esimesed tõsised külmad on katnud vee paksu koorega, siis saabus sula, jää peale tekkis veekiht, siis aga jälle pakane – ja ongi valmis reetlik pind. Astud sammu, astud teise – ja äkki vajub jalg raginal läbi. Ehmatad, villased sokid muutuvad svammiks – ära ei upu, aga natuke vastik tunne on.

Meedia läheneb tihtipeale ühtedele ja samadele nähtustele ülimalt subjektiivselt, maailmavaate- ja isikupõhiselt, nagu ka näiteks õigussüsteem, mis on veelgi kahetsusväärsem.

Konservatiivsemate vaadetega kirjanik saab süüdimõistva kohtuotsuse selle ees, et suhtles siivutult internetis alaealisena esinenud täisealise veebikonstaabliga, aga oma väikeseid kasulapsi regulaarselt pornograafilisel moel pildistanud liberaalse erakonna üks võtmeisikuid pääseb puhtalt ja jätkab karjääri: meedia poolt süüdistatakse hoopis neid, kes nõudsid pedofiilist piltniku karistamist. Üritatakse suukorvistada kogunisti parlamendis esinevaid riigikogu liikmeid! Mis signaali on see saatnud ühiskonnale? Et kui oled teatud erakonnast, lase aga käia ja käed käiku, sest sind kaitsevad peaminister, peavoolumeedia ja kogu õiguskaitseaparaat, kuhu valitsev erakond on määranud oma inimesed.

Lasteahistamise probleem on meil äärmiselt terav, aga kohus lubab lastevägistajal ja väikese tüdruku mõrvaril vabavangina jalutada majade vahel, kus tema ohvrite pered elavad. Lasteaeda tuleb naine, kes laulab pisikestele lastele laulu, et näidake oma nokusid, aga ei karistata mitte teda ega sellist asja lubanud kooliasutuse juhte, vaid hoopis neid, kes on seda nilbust vastavalt kommenteerinud ja hukka mõistnud. Nendelt, ka tuntud arvamusliidritelt, pressib raha välja „pedagoogi" advokaat, aga nokulauljatar esineb jätkuvalt riigitelevisioonis eksperdina.

Alles mõni päev tagasi avaldas Postimees loo „Pedofiil pereringist. Pereisa leidis abikaasa sünnipäevalt endale lapseealise armukese". See on jäämäe veepealne osa, meil ahistavad lapsi brasiillastest jalgpallitreenerid, tuntud pealinnakoolide pedagoogid, kusjuures aastaid. Kas kedagi neist on siis tõsiselt karistatud? 

Üks ringhäälingunõukogu liige kritiseeris teravalt riigitelevisiooni populaarse saate juhte, kes näitasid „lasteajal" regulaarselt perverssusi ja kutsusid ka vastavaid külalisi, kellega aeti nilbet „ümberaugujuttu". Tulemusena lahkus töölt nõukogu liige, aga mitte, nagu ta väljendus, „sodomiidid", kes panevad täie auruga edasi.

Meie peavoolumeedia ja üldsus tunnustasid koomikust narkomaani, kes tarbis regulaarselt kokaiini 1500 euro eest kuus. Selleks, et kokaiin satuks Euroopasse, pikitakse sellega riiete voodreid, joogipudeleid, kohvrite vaheseinu, narkomuulad neelavad alla kümneid pulbriga preservatiive, seades oma elu tõsisesse ohtu. Need õnnetud, keda narkomaffia värbab nende äärmist vaesust ärakasutades võileivahinna eest, saavad jäädes Peruu, Brasiilia ja teiste riikide lennujaamades vahele kuni 25 aastat vabadusekaotust, sõltuvalt kogusest.

Said aastaid ka meie Eesti ärakasutatud tüdrukud. Need, kel õnnestub läbi lipsata, annavad salamürgi tellijale edasi ja see läheb edasi diileritele tänavatele ning koolidesse.

Paljud noored kaotavad oma tervise, oma tuleviku ja oma elugi.

Aga isikust, kes oli selle äri usin toetaja ja sponsor, kelle raha eest telliti uut „kaupa", tehti rahvuskangelane ja märter. Ka tööandja toetas teda mõlema käega selle eest, et ta narkouimas laval esines. Paraku olid „presidendi" ordenid paljastuse hetkeks juba ära jagatud. 

Eesti valitsuse poolt erirahastatud venekeelses meedias möllab Brüsselis aastaid Venemaa huve esindav Eesti poolt lähetatud eurosaadik, kes mustab Eesti riiki oma esinemistes nii europarlamendis kui telekanalites, kirjutab eestlaste peale kaebekirju ja algatab Eesti vastu karistussanktsioone. Ta kaitseb terroririigiks tunnistatud Venemaa elanike õigust takistamatult siseneda Eestisse ja siia jääda.

Kui Eesti võimud saadavad välja kedagi siin meie riigi vastast tegevust aastaid arendanud ja provokatsioone korraldanud Vene kodanikest, võtab ta need kohe oma büroo kaitse alla, süüdistades eesti riiki inimõiguste rikkumises. Samas teatasid Sankt-Peterburgi linnavõimud äsja, et eelmisel aastal deporteeriti üksnes Neevalinnast seal elanud välismaalasi kaks korda rohkem, kui 2021. aastal, ehk üle viie ja poole tuhande. Sellest mainitud eurosaadik targu ei räägi.

Venekeelses Postimehes ilmus ühe EELK pastori lugu „Meil on vaja seadustada samasooliste abielu ja eutanaasiat". Seal arutleb vaimulik valimiste üle, kiidab liberaalsete erakondade „väärtusi" ja nõuab, et riigikokku pääsenud erakonnad „otsustaksid ära kaks tähtsat küsimust – lubaksid eutanaasiat ja samasooliste abielusid".

Ei järgnenud ei siseministeeriumi, peavoolumeedia ega valitsuserakondade reageeringut, kes alles ju astusid jõuliste avaldustega kristlikke põhimõtteid väljendanud preestri vastu, kes arvas, et kristlased ei saa hääletada pattu tegemata selliste erakondade poolt, mis kavatsevad seadustada surmapatud. Seda teist vaimulikku süüdistati poliitikasse sekkumises, toda esimest aga mitte.

Aga oma rahva vastu vihakõnesid pidav valitsus haub pärast võimalikku võimulejäämist vihakõneseaduste vastuvõtmist. Et saaks kriminaliseerida neid, kes julgevad vasakliberaalide lakkamatule vaenukõnele vastu väita.

Tänases loos pole mainitud mitte ühtegi nime, aga kõik said aru, kellest jutt.

Kas saadakse ka valima minnes?