Ma loen Objektiivis ausate, heade ja tervemõistuslike inimeste mõtteid ning nende argumendid ja seisukohad rahustavad mind: ma pole üksi ja ma pole hulluks läinud. Head sõbrad, kui teile on need minu kaalutlused ja tunded lähedased, siis toetage palun teiegi Objektiivi tegevust oma annetusega, kutsub üles Objektiivi kolumnist Ivan Makarov.
Minu suhe Objektiiviga on egoistlik.
Mulle anti siin võimalus avaldada oma mõtteid siis, kui kõikjal mujal oli minu tühistamine lõpule viidud (complete).
Ma saan Objektiivist seda informatsiooni, mis on reaalselt olemas, minu jaoks eluliselt tähtis, sest tõendab, et ma ei ole eksiteele sattunud, ja mida peavoolumeedia pistab oma kõige sügavamasse recycle bin'i.
Ma loen Objektiivis ausate, heade ja tervemõistuslike inimeste mõtteid ning nende argumendid ja seisukohad rahustavad mind: ma pole üksi ja ma pole hulluks läinud.
Minu jaoks on Jõulud alati valged, isegi kui maa ja meel on must. Kuni tegutseb Objektiiv, täpsemalt selle ümber koondunud intellektuaalid, nii ka jääb: päike tõuseb idast, lund ei värvita mustaks, eesti keelt ei keelata ja meie lapsi ei pilastata.
Ma olen õnnelik pereinimene ja tahan vägagi isekalt, et minu lapse ja lapselaste kodu jääkski nende koduks. Meil on maailma parimad naabrid ja ma omakasupüüdlikult soovin, et ka nende kodu jääks alles.
Meil on tegelikult kaks kodu – üks suur ja üks väike.
Suur kodu on Eesti, väike kodu on kodu. Üks ilma teiseta ei saa – ja ma tahan, et mõlemad alles jääksid. Et mu naine, poeg ja lapselapsed saaksid siin rääkida oma emakeeles – eesti keeles.
Et olla omal maal õnnelik ja kaitstud, toetan Objektiivi.
Head sõbrad, kui teile on need minu kaalutlused ja tunded lähedased, siis toetage palun teiegi.