Laulupeoline Eesti rahvuslipuga. Foto: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

Demograafilisest august ei ole Eestil ega ühelgi teisel rahval võimalik välja ronida mingite nippide, trikkide või kavalate nõksude abil, sedastab Objektiivi toimetus ning tõdeb, et rahvastikukriisi ületamiseks tuleb seada kõige olulisemaks ühiskondlikuks ideaaliks perekond ja paljulapselisus.

Eelmisel nädalavahetusel peetud visioonikõnes pealkirjaga “Isamaa 2.0” käis Margus Tsahkna välja loosungi, mille kohaselt võiks IRL-i juhtmotiiviks saada püüdlus viia end eestlaseks pidavate inimeste arv lähema 30 aasta jooksul 2 miljoni inimeseni.

Just see osa IRL-i esimehe kõnest pälvis kõige rohkem avalikku kriitikat, sest nagu poliitilised konkurendid on varmalt välja toonud, piisab lihtsatest arvutustest mõistmaks, et ainus vähegi realistlik tee jõuda niisuguse tulemuseni oleks uste avamine massiimmigratsioonile.

Kuid vaevalt pidas Tsahkna silmas, et Eestisse tuleks hakata tooma kümneid ja sadu tuhandeid immigrante, et kunstlikult populatsiooni paisutada, sest see tähendaks Eesti rahvusele ja kultuurile hävingut. Pigem püstitas ta kahe miljoni eesmärgi – mis on oma utoopilisuses tõesti ebausutav – selleks, et väljendada leppimatust ka president Ilvese poolt mõista antuga, nagu oleks Eesti rahva hääbumine paratamatus.

Ent isegi, kui kõnealune eesmärk sai välja käidud, et kinnitada soovi seista Eesti rahva, kultuuri ja riigi püsimajäämise eest, jääb küsitavaks, kas identiteedikriisis vaevlev ja populaarsuse minetanud IRL (või ükski teine erakond) on tegelikult valimis ja suuteline astuma samme, mis aitaks Eesti ühiskonnal reaalselt nimetatud eesmärgi poole liikuda.

Demograafilisest august ei ole Eestil ega ühelgi teisel rahval võimalik välja ronida mingite nippide, trikkide või kavalate nõksude abil, sest rahvastikuprotsesse ei saa loosungite ega ideoloogiliste konstruktsioonidega ära petta. Selleks, et rahvastikukriisi ületada, on vaid üks võimalus: meie riigis peab sündima oluliselt rohkem lapsi.

Et Eestis võiks aga hakata oluliselt rohkem lapsi sündima, on vaja taastada perekonna elujõulisus, mille eelduseks on omakorda perekonna ja laste seadmine kõigi poliitiliste valikute ja ka poliitilise retoorika keskmeks. Tarvis on seda, et perekond ja lasterohkus tõstetaks igal võimalusel esile kui kesksed ühiskondlikud ideaalid, mida peab austama ja toetama ning mille poole tuleb pürgida – nii haridussüsteemis, meedias, avalikes kampaaniates kui ka poliitikute sõnavõttudes.

On tarvis taastada loomulik ühiskondlik korraldus, mis ei premeeriks neid, kes loobuvad laste saamisest või piirduvad vaid ühe-kahe lapsega, ega karistaks samas neid, kes otsustavad võtta vastu rohkem lapsi.

Kindlasti on oluline, et perekonnad, kus võetakse vastu rohkem kui kaks last, ei langeks nii suure tõenäosusega vaesusesse. Kuid just sama kindlalt ei piisa perekonna elujõu taastamiseks täiendavate rahaliste meetmete väljapakkumisest. Tarvis on ühiskonnakorralduse aluseks olevate väärtuste põhjalikku ümberhindamist ja rahva vaimset pöördumist.

On tarvis taastada loomulik ühiskondlik korraldus, mis ei premeeriks neid, kes loobuvad laste saamisest või piirduvad vaid ühe-kahe lapsega, ega karistaks samas neid, kes otsustavad võtta vastu rohkem lapsi – just nagu teevad seda riiklikud pensionisüsteemid, mis on teadlikult kavandatud nii, et vähendada inimeste sõltuvust perekonnast ja lastest. Ilmselgelt nõuab sellisel tasandil otsuste langetamine ning nende elluviimisele asumine julgust kaotada populaarsust, mida on paraku pea võimatu niigi madalast ühiskondlikust toetusest vaevatud poliitikutelt loota.

Igal juhul on huvitav näha, milliseid samme kavatseb IRL Eesti rahvastikukriisi ületamiseks välja pakkuda ning millistele maailmavaatelistele positsioonidele toetudes püütakse seda teha. Kujundamaks nägemust perekonnakesksest ühiskonnakorraldusest, soovitame IRL-il pöörata pilk SAPTK deklaratsioonile, mis kannab põhiseadusest laenatud sõnastusega pealkirja “Perekond – rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus”.

Lõpetuseks üks konkreetne märkus: seni, kuni IRL lepib sündimata laste massilise tapmise rahastamisega valitsuse poolt või koguni toetab seda, tehes abordiotsuse võimalikult odavaks ja kättesaadavaks ning soosides seda, ei ole mingit alust uskuda, nagu pingutaks erakond reaalselt selle nimel, et Eestis võiks sündida rohkem lapsi.