(:)kivisildnik Foto: Karol Kallas

Huvitav, kas sellest vaimuhaiguse pandeemiast keegi õpib? Kas stratkom, välisluured, müüdavad ajakirjanikud ja nende hüpnotiseeritud lugejad parandavad meelt? Kas pimedas raevus verist vahtu välja ajavad aktivistid saavad ükskord ometi aru, et nad on lihtsalt kasulikud kretiinid globalistide ajupesumasinas ja sõjas Eesti Vabariigi vastu?

Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.

Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:

  1. Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk. 
  2. Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
  3. Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.

Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole. 

A. Meelis Oidsalu: kas Balti kaitsekolledž teab EKRE kohta rohkemat kui meie?

Luuletaja ja julgeolekuekspert Meelis Oidsalu võtab ERRi arvamusportaalis üles ilmselgete stratkomi tunnustega ja pandeemiliselt levinud teema – Wagneri palgasõdurite pealiku väidetavad plaanid aastast 2019. Trahvipataljoni kuvaldasõdalastel olevat olnud kavas mõjutada Euroopa riikide poliitikat, seal hulgas Eesti oma. 

Kus on faktid? Millised on allikad? Kommunistide (Politico, left of center) leht viitab diplomaatide kirjavahetusele, veenvuse lisamiseks on ära trükitud Mart Helme pilt. Nagu ütleb poeet ja julgeolekuekspert: "Arvestades, mitu korda artiklis Eestist räägitakse, võiks arvata, et toimetuse käsutuses on kaalukad materjalid. Politico artikli sõnul nähtub dokumendist, et Wagneri grupp plaanis EKRE toetamist enne eelmisi riigikogu valimisi. Aga sisuliselt toimetus sellest enamat ei väida."

Arvata võib, oletada võib, luulud võivad samuti süveneda, ent arvamusel ja luuludel pole mingit alust – midagi kindlat toimetus ei väida, on lihtsalt pilt, et oleks hea vaadata. On tülgastavalt pahatahtlik ja absurdne agitaatori jutt, et provintsi punastel oleks udune allikas, millele karistamatult viidata ning laimuga valimistulemusi mõjutada. Seega infooperatsioon, kus toimetus ei riski millegagi.

Üllatus-üllatus, Oidsalu võtab hullusel veidi hoogu maha, aga nendib parastavalt, et keegi niikuinii ei süvene ja konservatiividel on palju vaenlasi – seega siis süvenemisvõimetuid ja mõtlemisvõimetuid vaenlasi, kes usuvad kuulujutte. Vaenlastest meenuvad rahapesijad, pedofiiliahõngulised fotograafid, parvlaevade uputajad, sundsüstijad, relvade äraandjad, elektrispekulandid, naiskorruptandid jms.

Fakte pole. Allikad on udused. Punaleht ise ei väida samuti midagi. On siis ilmarahva ette toodud ka mõni kindlamas kõneviisis väide? On ikka, Baltikumi teadlased leiavad lahenduse. Oidsalu: "Politico artikli puhul ajab segadusse see, et seal on korraga esitatud kaks väidet. Politico toimetus väidab, et Wagneri grupp plaanis Eesti poliitikasse sekkumist. Balti kaitsekolledži teadur Viljar Veebel aga ütleb samas artiklis, et Wagneri grupil oli EKRE-ga koostöö."

Ei aja segadusse, otse vastupidi, lööb pildi selgemaks – vastuolud on, väide on, tõestust pole, seega puder ja kapsad, ebakvaliteetne, ebausutav, jampslik, kinnismõtteline. Kui ei ole tõendeid, on aga vastuolud, siis on ilma pikema analüüsita selge, et tegu on laimavate valeväidete ja ebakohaste hinnangutega, mis meie seaduse järgi on karistatavad.

Kas teadlane Veebel esitab oma väite kinnitamiseks tõendeid? On tal ette näidata Kurrunurruvuti saare ajutise asjuri kirjavahetus Sumeri saatkonna kultuuriatašeega? Ei ole. Mida Veebel ütleb, on: "Koostöö algas, sest EKRE tahtis liberaalsetele erakondadele radikaalset vastanduda ja neil oli hea meel saada nii professionaalselt ette valmistatud pakett." 

Milline hale sonimine – nagu ei oleks konservatiividel õnnestunud homoabielu vastase kampaaniaga kommunistidele, satanistidele ja reeturitele vastanduda. Nalja teete, seltsimehed? Vastandus oli totaalne ja originaalne. Väga tõsine luul, võib oletada ka fenomenaalset intellektipuuet, üldse kõike. Kindlasti pöörduda hetkegi kaotamata oma ala parimate asjatundjate poole, ehk veel ei ole hilja.

Ma loodan, et see "pakett" esitatakse kohtule valeväidete levitamise kohtuasja raames. Loogiline oleks, et see "professionaalselt ette valmistatud pakett", mille ilmselt on endised vangid sepavasaratega valmis vorpinud, oleks esitatud jõustruktuuridele, mitte suvalisele kommunistide ajalehele.

Miks lasid kohalikud vasakreod käest võimaluse konservatiivide juhid enne valimisi vangistada? Kui neil olid asitõendid ja "paketid", miks ei antud lojaalsete kodanikena reetureid jõustruktuuride kätte? Vastus on lihtne, pole mingeid tõendeid. On aga suur hirm populaarse opositsioonipartei ees. 

Kommunistidel on harjumus karistamatult valetada. SAPTK võitis just äsja kohtus ühte tädikest, kes kindlas kõneviisis rääkis perekonna ja traditsioonide kaitsjate vene suhetest. See oli vale, kohus selgitas vale välja, ilmselt sellest peale üks kodanik enam vene suunal ei soni. Valetajat ei päästnud faktivabadele propagandaartiklitele viitamine.

Oidsalu kiituseks tuleb viidatud artikli puhul öelda, et kuigi tegemist on ilmselgelt süvariiklasest globalistiga, ei esita ta agitatsiooni tõe pähe, ehkki loodab, et valed ja propaganda avaldavad soovitud mõju. Vaevalt küll. Miks see peaks nii olema?

Mina seda ei karda ega oleta, pole võimalik, sest terve mõistus ütleb mulle, et konservatiivsed jõud on pidevalt populaarsust kasvatanud, EKRE on purustanud ühe klaaslae teise järel ja seda pideva meediapeksu tingimustes. On valede meri aga pole vähimatki süüd – kui oleks, istuksid ekreiidid ammu kõik vangis. Kas mõni verejänuline läänemets jätaks võimaluse kasutamata? Looda sa.

Ilmselge kommunistlik luul on seekord ERRis leidnud enam vähem tervemõistusliku kajastuse. Võimalik, et see kordub, välistada ei saa. Arstiteadust ma enam ammu ei usalda, tänasest laiendan täieliku põlguse ka kaitsekolledži režiimitruudele teaduritele.

Tõsi, ERR avaldas loo, et punareite Politico levitas libauudist ja Postimehes on tänaseks juba ilmunud kirjutis, milles Balti kaitsekolledži teadur distantseerib end Wagneri ja EKRE seostamisest. Nii et ka seda ainsat kindlat väidet ei ole, või siis on tanki lükatud teaduril tõsine hirm. Ühesõnaga täielik kommunistlik jampsimine, vaimuhaige härja ila.

Hämmastav on selle alatu propaganda pandeemiline levik meie peavoolumeedias: Õhtuleht, Postimees, EPL/Delfi, lisaks lõputud aktivistid ja ullikesed sotsiaalmeedias. Pole fakte, pole loogikat – venemeelsed parteid on meil putinistide koostöölepinguga Keskerakond Jana Toomiga ja Eesti "põhiseadusest välja" 200 Kristina Kallasega, kui üldse keegi on motiivi ja võimalusega, siis see seltskond. Nende järel, tihedalt kannul, muidugi ka inimvaenuliku rahvusriigi düstoopia sotsid Jevgeni Ossinovskiga – need on kahtlusalused terve mõistuse jaoks, nagu ka ülejäänud äraandliku piirileppe ja viisavabaduse parketiparteid.

Huvitav, kas sellest vaimuhaiguse pandeemiast keegi õpib? Kas stratkom, välisluured, müüdavad ajakirjanikud ja nende hüpnotiseeritud lugejad parandavad meelt? Kas pimedas raevus verist vahtu välja ajavad aktivistid saavad ükskord ometi aru, et nad on lihtsalt kasulikud kretiinid globalistide ajupesumasinas ja sõjas Eesti Vabariigi vastu?

Invakategooria: Kohus tühistas politseinikutapja Romeo Kalda tingimisi vabastamise: tema isiksuse eripärast lähtub suur uute kuritegude oht

Tartu ringkonnakohus tühistas 20. veebruaril Viru maakohtu määruse, millega Romeo Kalda vabastati tingimisi eluaegse vangistuse kandmisest.

Rõõm on tõdeda, et kommunistlikes luuludes vaevlevas, narkomaane ülistavas, pedofiile õigustavas ja süsteemselt põhiseaduslikku korda ja tervet mõistust rüvetavas ajakirjanduses kostab vahel harva ka nõrk, kuid lootust sisendav terve mõistuse hääl.

Kõik need, kelle presidendikandidaat on Romeo Kalda, peavad veidi kannatust varuma.