Eile pöördus 75 kultuuritegelast, kelle seas on palju väga tuntud inimesi, avaliku kirjaga Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, rõhutades, et erakoolidelt tegevustoetuse äravõtmine oleks väär samm ning seaks ohtu mitmekesise hariduse jätkumise Eestis.

Pöördume teie poole mureliku südamega, lootes, et rahalistest kaalutlustest tehtud valikud, mis võivad juba lähitulevikus kitsendada ja vaesustada meie hariduselu, jäävad tegemata.

Palume peatada erakooliseaduse §22 kiirustades muutmine, millega kaoks kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust. See seab ohtu kodanikualgatuse korras loodud koolide toimetuleku ja seeläbi mitmekesise hariduse jätkumise Eestis.

Tänases kiiresti muutuvas maailmas on haridus kujunenud võtmeküsimuseks. Soovime, et haridusministeeriumi algatatud haridusseadustiku uuendamise protsess saaks Eesti hariduselu sisuliseks taaskäivitajaks, kus teadlasi ja praktikuid kaasates mõtestataks uuesti meie ees seisvad haridusalased väljakutsed. Mitmekesisus, valikute paljusus ja vanemate aktiivsus lapse hariduse kujundamisel on põhimõtted, mis viivad meid edasi.

„Mitmekesisuse vähenemise tulemusena oleme silmitsi nähtustega, mis on praeguse aja märgid: nii looduses kui ka kultuuris hakkavad levima „dinosaurused“ – üks liik või tähendussüsteem saavutab ebaproportsionaalse ülekaalu ja kui keskkonnas peab toimuma äkiline muutus, ei ela niisugune mammutkooslus enam seda üle.“ (Valdur Mikita „Lingvistiline mets“)

Hariduse mitmekesistamisel, haridusuuenduses ja vanematele valikuvõimaluste pakkumisel on kodanikualgatuslikel koolidel täita oluline roll. Eesti põhiseadus sätestab vanemate õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi (§ 27) ning kinnitab, et lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (§ 37). Eesti on ühinenud ka rahvusvaheliste lepetega, mis panevad riigile kohustuse austada vanemate vabadust valida lastele kool ning tagada vanemate õigus võimaldada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus.

Mitmekesiste haridusvõimaluste loomine ei ole ega saagi olla ainult riigi ülesanne, vaid on kõigi kodanike õigus ja vabadus. Eesti hariduse ajalugu toetub paljuski just erakoolide julgele ja kohati ka isepäisele tegutsemisele. Hugo Treffner ja Jakob Westholm olid aate-, mitte ärimehed, oma koolid asutasid nad soovist panustada eesti rahva hariduslikku käekäiku. Ei ole põhjust arvata, et tänaseid koolide loojaid iseloomustaks suurtest eelkäijatest erinev mõtteviis.

Kooli loomine ja arendamine on loominguline protsess, seetõttu on erakoolid nii omanäolised – neid on kujundanud nende loojate nägemus ja sellega kaasnev vastutus. Selliste koolide tekkeks, arenguks ja heale tasemele töötamiseks on kulunud aastate viisi võimekate koolijuhtide ja õpetajate, aga ka lapsevanemate ja laste tööd ja energiat. Erakool püsib lapsevanemate usaldusel ja usul, et just selline haridus on nende lapsele parim.

2010. aasta erakooliseaduse muudatus aitas vanematel teostada unistust luua uusi koole; varem loodud koolid said kindlustunnet ja sõnumi, et riik väärtustab kodanikualgatust ja vanemate tegevust. Praegu kavandatav seadusemuudatus lähtub meie hinnangul rahalistest, mitte sisulistest kaalutlustest ning võib mõjuda hästitoimivale süsteemile hävitavalt. Ekslik on arvata, et erakoolide lapsevanemad on võimelised maksma väga kõrgele kerkinud koolitasu. Erakoolide vanemad on enamasti tavalised inimesed ja mitte sugugi keskmisest palju jõukamad pered, nende seas on palju ka neid, kelle lapsed mingil põhjusel pole lihtsalt tavakooli sobinud ja kellel ka praegu on kulukas ja raske last erakoolis koolitada. Vaatamata raskustele ollakse tänulikud, et see võimalus on ja laps on saanud haridusteel jalad alla.

Haridusalaste otsuste viljad ei küpse homme ega ka aasta pärast, vaid siis, kui valikuid on juba hilja tagasi pöörata. Seetõttu teadvustagem vastutust. Seadusloomele peab eelnema selge eesmärgipüstitus ja visioon. Õppides ka teiste riikide kogemusest, suudame kindlasti luua haridussüsteemi, kus on tagatud nii lapsevanemate õigus otsustada oma laste hariduse üle kui iga lapse õigus kasvada hoolivaks, vastutustundlikuks, aktiivseks ja loovaks perekonna- ja ühiskonnaliikmeks, kultuuri edasikandjaks.

Airi Värnik, vaimse tervise professor
Allar Raja, sõudesportlane
Andres Maimik, režissöör
Andri Luup, näitekirjanik ja lavastaja
Ardo Hansson, Eesti Panga president
Arvo Pärt, helilooja
Arvo Valton, kirjanik
Birk Rohelend, kirjanik ja stsenarist
Erkki-Sven Tüür, helilooja
Hannes Kaljujärv, näitleja
Hedvig Hanson, muusik
Heiki Nabi, sportlane
Helena Tulve, helilooja
Indrek Allmann, arhitekt
Indrek Hargla, kirjanik
Indrek Sammul, näitleja
Inga Raukas, arhitekt
Ingomar Vihmar, teater Endla loominguline juht
Inna Järva, PhD kasvatusteadustes
Jaak Allik, teatrikriitik, lavastaja
Jaak Johanson, muusik
Jaak Uudmäe, olümpiavõitja
Jaan-Eik Tulve, dirigent
Jaan Kaplinski, kirjanik
Jaan Tootsen, filmimees
Jaanus Vaiksoo, lastekirjanik
Janno Põldma, režissöör
Jarek Kasar, muusik
Kaie Kõrb, Tallinna Balletikooli direktor
Karl-Martin Sinijärv, kirjanik
Karmen Trasberg, TÜ õpetajakoolitaja ja akadeemilise pedagoogika seltsi esimees
Kärt Tomingas, näitleja, laulja, teatripedagoog
Kersti Heinloo, näitleja
Kleer Maibaum, näitleja
Kristiina Ehin, kirjanik
Kätlin Kaldmaa, kirjanik
Laine Mägi, näitleja, tantsukooli asutaja ja juht
Laura Peterson, näitleja
Lembit Peterson, lavastaja ja teatrijuht
Liina Olmaru, näitleja
Liis Aedmaa, dramaturg
Liis-Katrin Avandi, tantsuõpetaja, tantsija, koreograaf
Livia Viitol, kirjanik ja kultuuriloolane
Ly Seppel-Ehin, kirjanik
Maarja Undusk, kunstnik
Maarja Vaino, kirjandusteadlane, Tammsaare muuseumi direktor
Mail Sildos, muusik, kontserdiagentuuri Corelli Music kunstiline juht
Maimu Berg, kirjanik
Maria Peterson, näitleja ja lavastaja
Marika Veisson, eelkoolipedagoogika professor
Marju Lepajõe, Tartu Ülikooli kirikuloo ja klassikaliste keelte õppejõud
Mihhail Lotman, teadlane
Mihkel Kunnus, kultuurikriitik, pedagoog, õppejõud
Mihkel Veiderma, akadeemik, EV 1920. aastate haridusministri poeg
Märt Avandi, näitleja
Ott Aardam, Ugala teatri loominguline juht, lavastaja ja näitleja
Ott Sepp, näitleja
Peeter Laurits, fotograaf
Philippe Jourdan, Rooma-Katoliku Kiriku piiskop
Pille Lill, ooperilaulja
Sandra Sillamaa, muusik
Sandra Uusberg, näitleja
Sven Grünberg, helilooja
Tambet Tuisk, näitleja
Tiia Toomet, kirjanik ja Tartu Mänguasjamuuseumi rajaja
Tiina Ann Kirss, kirjandusteadlane
Tiina Jõgeda, ajakirjanik, psühholoogiline nõustaja
Tiiu Kuurme, TLÜ kasvatusteaduse dotsent
Tõnis Mägi, muusik
Uku Uusberg, lavastaja ja näitleja
Urmas Viilma, EELK peapiiskop
Ursula Ratasepp-Oja, näitleja
Ville Jehe, ettevõtja
Ülar Mark, arhitekt
Ülo Vooglaid, sotsioloog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Pilte pöördumise üleandmisest saab vaadata siit.