Kuidas toetavad parteid otsedemokraatia võimaluste taastamist Eestis ja seeläbi juba 1920. aasta põhiseaduse kohaselt rahvale kuulunud iseotsustamise õiguse tagasiandmist eesti rahvale? Nagu näha, leiab see poolehoidu pigem opositsiooni- kui koalitsioonierakondade programmilistes seisukohtades.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmis on selgelt öeldud, et partei peab vajalikuks seadustada rahvaalgatus: "Rahva otsustusõiguse suurendamiseks peame vajalikuks seadustada rahvaalgatuse riigitasandil. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, peab Riigikogu hakkama seda menetlema. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud küsimuses korraldada referendum."

2015. aaasta Riigikogu valimiste plavormis "On aeg!" sisaldub rahvaalgatuse ja presidendivalimiste kohta eraldi lubadus: "On aeg kehtestada rahvaalgatus: seaduseelnõu, mis saab 25 000 toetusallkirja läheb automaatselt rahvahääletusele" ning "muuta president rahva poolt otse valitavaks".

Keskerakond

Keskerakonna programmis puudub rahvaalgatuse sisseviimise ettepanek. Otsedemokraatia meetmetest sisaldub seal presidendi otsevalimise taastamise eesmärk. "Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi elu oluliste otsustuste suunajana," on programmis esitatud üldine seisukoht.

2015. aasta valimisplatvormis on aga väljendatud toetust nii rahvaalgatuse kui ka tühistamisreferendumi sisseviimisele: "Anname rahvale õiguse algatada seaduseelnõusid. Seaduseelnõu, mille Riigikogu peab arutlusele võtma, saavad esitada vähemalt 25 000 hääleõiguslikku kodanikku." Samuti on öeldud: "Kehtestame tühistamisreferendumi. Referendumi kaudu võib osaliselt või täielikult tühistada kehtiva Eesti Vabariigi seaduse. […] Tühistamisreferendumi saavad algatada vähemalt 25 000 hääleõiguslikku kodanikku."

konverentsi_banner_980x140

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL)

IRL-i programmis rahvahääletuse ega rahvaalgatuse õiguse rahvale andmist ei mainita. Küll on aga juttu rahvahääletuste sagedamast korraldamisest, mittesiduvate (ehk nõuandvate) rahvahääletuste sisseseadmisest ning kodanikuühiskonna edendamisest osaluse, kaasamise jmt kaudu.

Seejuures on IRL-i programmis märgitud, et "üha rohkem inimesi soovib […] osaleda otsustusprotsessides", mistõttu on sedastatud partei üldine seisukoht toetada inimestele ulatuslikumate otsustamises osalemise võimaluste andmist.

Vabaerakond

Vabaerakonna programmis ei räägita vajadusest taastada rahvaalgatuse ja rahvahääletuse algatamise õigust – seal öeldakse, et põhiseadust tuleks mitte muuta, vaid täita.

Siiski on programmis öeldud, et Eestis peaks saama otsustada võimalikult palju küsimusi kodanike endi poolt kodanikuühenduste ning -algatuste kaudu: "Riigivõim peab looma selleks vajalikud tingimused, sekkudes ainult seal, kus see on vältimatult vajalik ühiskonna kui terviku huvides."

Valik mõistete määratlusi seonduvalt riigivalitsemi vormidega. Allikas: SAPTK
Valik mõistete määratlusi seonduvalt riigivalitsemise vormidega. Allikas: SAPTK

Sotsiaaldemokraadid

Sotside programmis ei leidu ettepanekuid otsedemokraatia võimaluste taastamiseks, ei rahvaalgatuse ega ka rahvahääletuse näol, küll aga lubatakse laiendada osalusdemokraatiat. 2015. aasta valimisprogrammis lubasid sotsid seista selle eest, et töötada välja "õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks".

Reformierakond

Ei Reformierakonna programmis ega ka valimisprogrammis ei ole vihjeidki otsedemokraatia edendamise vajadusele, küll aga peab Reformierakond "jätkuvalt oluliseks esindus- ja osalusdemokraatia koostööd ja kummagi edasiarendamist".

Rohelised

Roheliste 2014. aasta programmi kohaselt on oluline taastada otsedemokraatia võimalusi nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi tasandil. "Roheliste eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi," seisab erakonna programmis, kus lisatakse:

"Toimiv otsedemokraatia on kodanike kaasamise sisuliseks vahendiks otsustusprotsessis tegelikuks osalemiseks valimiste vahelisel perioodil. Kodanikele peab olema tagatud õigus ja võimalus sisuliselt sekkuda avalikku ruumi puudutavate või avalikke huve hõlmavate otsuste langetamise protsessi nii riigi kui omavalitsuse tasandil ka valimiste vahelisel ajal. Selleks tuleb kodanikele anda õigus algatada siduvaid vastu-, poolt ja nõuandvaid rahvahääletusi ning mõjutada seeläbi riigikogu ning valla- ja linnavolikogude otsuseid."

Iseseisvuspartei, Rahva Ühtsuse Erakond ja Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu

Eesti Iseseisvuspartei, Rahva Ühtsuse Erakonna ja Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu programmis (vt siit, siit ja siit) puuduvad viited rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õiguse taastamiseks. Otsedemokraatia võimalustest pooldavad kõik kolm oma programmis eelkõige presidendi otsevalimiste sisseviimist.