Venemaa patriarh kirjutab oma värskelt eesti keeles avaldatud raamatus, et nüüdisaja olulisim küsimus seisneb isiku õiguste ja vabaduse idee seostamises tema kõlbelise vastutuse probleemiga.
Kiites üles isoleeritud indiviidi, mis trotsib igasugust seadust, tava ja sotsiaalsust, pakub Nietzsche meile surmakultuuri aluseks kirglikku filosoofiat, millega saab õigustada kõike, mida tahe ihkab.
Inimese ja ühiskonna nn psühholoogilise ja majandusliku heaolu tagamisel hakkab inimeste tapmisest saama heakskiidetud vahend. Sten Allik mõtiskleb selle teema üle kahe äsja ilmunud uudise valguses.
Püüdlus kaitsta suveräänsust ja kristlikke ühiskonnakorralduslikke põhimõtteid on toonud Ungari valitsuse peale vasakliberaalide viha ja rünnakud. Millised on nende rünnakute tagamaad?
Järjekordne artikkel "Majanduslike mõtiskluste" seeriast võtab vaatluse alla võlapõhise rahasüsteemi ja liigkasuvõtmisele baseeruva pangandussüsteemi tähenduse kaasaegses ühiskonnas.
Endise õiguskantsleri, hr Allar Jõksi juhtimisel otsitakse sel nädalal vastust küsimusele, mida pidada Eesti parimaks ja halvimaks seaduseks. Siin on käidud välja loomuseadusel põhinev seisukoht.
Käesolev artikkelv vaatleb raha, töö, panganduse, maksude, inflatsiooni, liigkasuvõtmise ja energeetika omavahelisi seoseid ning ajaloolist kujunemislugu, selgitades seeläbi tänase majanduskriisi tagamaid.
Sooteooria pooldajad väidavad, et enne meheks või naiseks olemist oleme kõik inimolendid. See õilis sofism on illusioon, sest inimolendit iseeneses ei ole olemas – on vaid mehed ja naised.
Eurotsooni “finantssüsteemi stabiliseerimise” nime taga peitub protsess, mille kaudu toimub majandussubjektide poolt loodud reaalsete varade siirdamine pelgalt virtuaalset väärtust “tootvale” finantssektorile.
Eestis sünnib juba paarkümmend aastat järjepidevalt sedavõrd vähe lapsi, et iga järgmine põlvkond on eelmisest ligi kolmandiku võrra väiksem. Seetõttu ähvardab Eesti rahvast hääbumine.
