Lauri Vahtre: lehma otsides
Heita kõrvale inimene, kes pildi „Lehm" ees seistes küsib „Aga kus on lehm?
Heita kõrvale inimene, kes pildi „Lehm" ees seistes küsib „Aga kus on lehm?
Mida on väärt „inimõigused", mis võtavad inimeselt õiguse oma veendumusi väljendada ja oma väärtushoiakutele tuginedes ühiskonnaelus kaasa rääkida, küsib kolumnist Veiko Vihuri.
Inimesel on võõrandamatu õigus elada isade maal just selliste tavade ja reeglite järgi, mis on nendelt isadelt päritud.
Neutraalsus tähendab surma.
Ma mäletan, kuidas esinesin rahvuskaaslaste ees ühes Eesti piirilinnas ja loengu lõpus teatasin neile, et ainult meie ehk siis venelased suutsime ühe sajandi jooksul riigi kaks korda maha pasandada.
Ma ei saa üldse aru, miks on vaja nii palju igasuguseid kombeid ja termineid teistest maadest üle võtta.
Kui kuulan kauplustes noorte sootute, hingetute ja põhimõtteliselt eatute mateeria tihedate klimpide ruigamist, tunnen, et mu mõõt on ammu täis.
Mina sain närvišoki, millest ma pole siiani päriselt toibunud, – mitte ainult sellepärast, et selles jäleduses oli minu nimi ja minu pilt, vaid sellepärast, et ma poleks iial uskunud, et ükski inimene võiks midagi nii jäledat oma loomingu pähe avaldada, kommenteerib Malle Pärn presidendi ja justiitsministri poolt hiljuti auhinnatud Mikk Pärnitsa rõvedusi enda aadressil.
Meie tsivilisatsiooni loomulik võitlus vabaduse eest on jõudnud lapsikusfaasi, mis tähendab jalgade trampimist, seosetut karjumist ja lõhkumist.
Vaevalt et mingi mõiste on tänapäeval rohkem võõrandunud oma algsest olemusest kui kaasaegne kultuur.