Kolumn: reetmisest ja okupatsioonist kui väärtuspõhisest poliitikast
Meil räägitakse aina, et Päts reetis rahva ja laskis venelased ilma vastupanuta sisse, sõjaväebaase ehitama.
Meil räägitakse aina, et Päts reetis rahva ja laskis venelased ilma vastupanuta sisse, sõjaväebaase ehitama.
Kuku Raadio laupäevases Keskpäevatunnis arutlesid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Madis Kimmel ühiskonnas kirgi kütva ning valitsuskriisi esile kutsunud ÜRO migratsioonileppe üle ning juhtisid tähelepanu nii selles sisalduvatele probleemidele kui ka leppe kaitsjate silmakirjalikkusele.
Euroopa polariseerub, Eesti koos temaga.
Iga sündmust, nähtust või dokumenti on võimalik vaadelda, küsides endalt, millised jõud töötavad revolutsiooniliste ideede võidukäigu nimel, püüdes senist ühiskonda murendada, lagastada ja lõhkuda, ning millised jõud seisavad revolutsioonile vastu, püüdes ühiskonda säilitamisväärset säilitades inimväärikama arengu poole suunata, kirjutab Objektiivi lugeja Paul Oja.
Emmanuel Macron ja tema prantsuse rahvuslust hävitavad mõttekaaslased üritavad oma rahvusluse vastast tapatööd laiendada kogu Euroopa peale, kirjutab filosoofiadoktor Eduard Tinn.
Prantsusmaa suursaadiku avalik pettumusavaldus seoses Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega mitte ÜRO rändeleppega liituda on täiesti kohatu ja lubamatu ning tuleks Eesti siseasjadesse sekkumisena ühemõtteliselt hukka mõista, märgib Varro Vooglaid oma repliigis.
Kas teil seal Eesti Päevalehes ja laiemalt Ekspress Grupis oma välispoliitilise küündimatuse, analüüsivõimetuse ja idiotismi piire ammu ületanud Kremli kaardi tagumisega juba ükskord häbi ei hakka, küsib Markus Järvi nädalakommentaaris.
Objektiivi kolumnist Roland Tõnisson tuletab meelde arsti, pedagoogi, kirjaniku, publitsisti, ühiskonnategelase ja Poola armee ohvitseri Janusz Korczaki ehk kodanikunimega Henryk Goldszmiti elu, mis lõppes Treblinka surmalaagris aastal 1942.
Krister Paris süüdistab ÜRO rändeleppega liitumise kriitikuid Kremli kasulikuks idioodiks või koguni Venemaa käsilaseks olemises.
ÜRO rändeleppega liitumise õigustajate käitumisest vaatab vastu pesuehtne sulimentaliteet, millest kantuna peetakse oluliseks mitte seda, kuidas endale võetud kohustusi ausameelselt täita, vaid seda, kas võetud kohustuste täitmist saab keegi õiguslikult nõuda või on sellest võimalik vaikselt mööda nihverdada, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.