Kui kord juba ÜRO rändeleppe aruteluks demokraatlikes institutsioonides läks, oleks tänaseks tekkinud olukorras aus teha samm riigikogust edasi ning panna rändelepe rahvahääletusele, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Üks Saksamaa juhtivaid neuroteadlasi dr Manfred Spitzer hoiatab inimesi digitaalse dementsuse eest, mille kutsub esile arvutite, Interneti ja nutiseadmete liigne kasutamine eriti varajases nooruses.
Reaalne võimalus, et Eesti ei jälgiks ÜRO rändeleppe toetamise küsimuses kuulekalt välismaistest võimukeskustest dikteeritud suunda ning üritaks selle asemel kaitsta oma rahvuslikke huve, on ajanud meie kodumaised globalistid paanikasse.
Meil räägitakse aina, et Päts reetis rahva ja laskis venelased ilma vastupanuta sisse, sõjaväebaase ehitama.
Kuku Raadio laupäevases Keskpäevatunnis arutlesid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Madis Kimmel ühiskonnas kirgi kütva ning valitsuskriisi esile kutsunud ÜRO migratsioonileppe üle ning juhtisid tähelepanu nii selles sisalduvatele probleemidele kui ka leppe kaitsjate silmakirjalikkusele.
Euroopa polariseerub, Eesti koos temaga.
Iga sündmust, nähtust või dokumenti on võimalik vaadelda, küsides endalt, millised jõud töötavad revolutsiooniliste ideede võidukäigu nimel, püüdes senist ühiskonda murendada, lagastada ja lõhkuda, ning millised jõud seisavad revolutsioonile vastu, püüdes ühiskonda säilitamisväärset säilitades inimväärikama arengu poole suunata, kirjutab Objektiivi lugeja Paul Oja.
Emmanuel Macron ja tema prantsuse rahvuslust hävitavad mõttekaaslased üritavad oma rahvusluse vastast tapatööd laiendada kogu Euroopa peale, kirjutab filosoofiadoktor Eduard Tinn.
Prantsusmaa suursaadiku avalik pettumusavaldus seoses Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega mitte ÜRO rändeleppega liituda on täiesti kohatu ja lubamatu ning tuleks Eesti siseasjadesse sekkumisena ühemõtteliselt hukka mõista, märgib Varro Vooglaid oma repliigis.
Kas teil seal Eesti Päevalehes ja laiemalt Ekspress Grupis oma välispoliitilise küündimatuse, analüüsivõimetuse ja idiotismi piire ammu ületanud Kremli kaardi tagumisega juba ükskord häbi ei hakka, küsib Markus Järvi nädalakommentaaris.
