Portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri leiab Eesti demokraatia tänast seisu hinnates, et euroopalikest väärtustest rääkimine seltskonna poolt, kes neid väärtusi tegelikkuses moonutab, eirab ja rikub, on pehmelt öeldes hale.
Publitsist ja raamatu "Globaalpohmelus" (2012) autor Kaupo Vipp toob lugejate ette apokalüptilise tõsiasja, et saabumas on kasvu piiridele jõudnud tööstustsivilisatsiooni globaalne kollaps, mis end meie silme all luupainajaliku aeglusega lahti rullib.
Psühholoog ja nelja lapse ema Maria Kaljuste (EKRE) leiab, et riik peaks palaganitegemise ja inimeste vaimse tervise rikkumise asemel tegelema noorte peredega, kes koosnevad mehest ja naisest, ja tagama neile inimväärsed tingimused järglaste kasvatamiseks.
Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor Tarvo Siilaberg kirjutab, et konservatism pole tagurlikkus, vaid püsivus.
Kert Urmas Raudvere juhib alljärgnevas artiklis tähelepanu sellele, et kuigi progressiivsust seostatakse tihti liberaalse hoiakuga, kasvas liberalism välja individualismist ning on alati olnud seotud üksikisiku ja tema õigustega, samas kui progressivism on oma olemuselt sügavalt kollektivistlik ja mitteliberaalne ideoloogia, mis võitleb oma järgijate arvates rõhumise ja ebaõiglusega.
Huvitaval kombel nõutakse rahumeelselt ja tolerantselt Eestilt ultimatiivses vormis vähemuste nõudmiste heakskiitmist, samal ajal vaadatakse Euroopas läbi sõrmede migrantide vihakuritegudele ja sellele, et mõnedes läänemaailma liitlasriikides hukatakse homoseksuaale rahumeeli edasi, rääkimata Islamiriigi aladel toimuvast, kirjutab kolumnist Roland Tõnisson.
Kooseluseadus ei jäta kedagi puudutamata ja valdav osa ühiskonnast on selle inimkonda allakäigutrepile suruva seaduse vastu, leiab Triin Kuusk alljärgnevas arvamusloos.
Väikeettevõtja ning poliitika- ja maksundushuviline Janno Tults teeb oma lugejakirjas ettepaneku muuta töötasult võetavate maksude maksmise korda.
Hiljutises ühisavalduses nõudsid välismaised kaubanduskojad Eesti valitsuselt kiireid ja jõulisi samme, et suurendada meie ühiskonnas n-ö sallivust ja vähemuste õiguste austamist ideoloogilise kasvatustöö tõhustamise läbi.
Pidades silmas välismaiste kaubanduskodade hiljutist pöördumist, küsib portaal Objektiiv, kas tegemist on spontaanse sallivusrünnakuga või hoopis osaga hübriidkultuurisõjast, mida peetakse eesmärgiga mõjutada avalikkust ja poliitikuid, et suruda läbi ideoloogiliselt ülimuslikuks arvatud kultuurilis-sotsiaalseid arenguid.
