Võrdõigusvoliniku taotlus, et haigekassa peaks hüvitama operatsiooni, millega üks naine lasi endale külge õmmelda meessuguorgani, näitab, kuivõrd on tervest mõistusest irdunud ideoloogia, mis end meie ühiskonnale peale pressib ning endale lärmakalt tunnustust nõuab, kirjutab Varro Vooglaid.
Matthew Cullinan Hoffmani artikkel kõneleb sellest, et seksuaalse hedonismi ideoloogia on kaaperdanud Ameerika psühholoogia ja psühhiaatria ning et debatt homoseksuaalsuse parandusliku teraapia üle on tegelikult debatt kogu psühholoogia tuleviku üle.
Abort on patt, mille Kirik hukka mõistab.
Kooseluseadus koos oma rakendusaktidega on endiselt päevakorral ning kolumnist Malle Pärn küsib, kas poleks siiski olulisem tegelda enne kõigi inimeste õigustega ja siis alles hakata vaatama erilisi gruppe ja nende isiklikke õnnevajadusi.
Markus Järvi heidab nädalakommentaaris põgusa pilgu tänapäeval üha laiemalt levivale vaimsele hoiakule – infantiilsusele ehk eakohatule, ühelt poolt ideoloogiliselt truule ja teisalt enesekselt ülbele lapsemeelsusele.
Demograafilisest august ei ole Eestil ega ühelgi teisel rahval võimalik välja ronida mingite nippide, trikkide või kavalate nõksude abil, sedastab Objektiivi toimetus ning tõdeb, et rahvastikukriisi ületamiseks tuleb seada kõige olulisemaks ühiskondlikuks ideaaliks perekond ja paljulapselisus.
Euroopa rahvastik vananeb, paljudes riikides – sealhulgas Eestis – on loomulik iive negatiivne ja isegi eeldatav sisseränne ei suuda troostitut demograafilist tulevikku helgemaks muuta, kirjutab portaali MercatorNet toimetaja Michael Cook värske uuringu valguses.
Ajal, mil parlamendis koguvad taas tuure vaidlused ja konfliktid seoses püüdlusega anda homoseksuaalsetele suhetele õiguslik tunnustus perekonnana, on paslik uuesti meelde tuletada, mis on perekonna tähendus ning miks on perekonna institutsioon ühiskondlikult oluline.
Kolumnist Malle Pärn leiab, et teatud inimeste eesõigustega tegeleva "inimõiguste keskuse" toetusrahad võiks pigem üle kanda Inimõiguste Instituudile, kes võiks hakata kaitsma meie kõigi inimõigusi.
Sensatsiooniline intervjuu kunstiajaloolase ja arhitekti Barbara Schock-Werneriga, mis avaldati Frankfurter Allgemeine Zeitungi veergudel, pöörab pea peale meie senise tõlgenduse Kölni sündmustest: muhameedlaste rünnaku esimeseks objektiks oli kuulus ristiusu pühamu.
