Mõtteid väärtuskonfliktist
Väärtuskonflikt ei ole üksnes konflikt väärtuste vahel, vaid ka filosoofiate vahel, millel need väärtused põhinevad.
Väärtuskonflikt ei ole üksnes konflikt väärtuste vahel, vaid ka filosoofiate vahel, millel need väärtused põhinevad.
President Ilvese ettepanek loobuda demokraatia kaitseks sularaha kasutamisest, kuna see ei ole täielikult jälgitav, tekitab küsimusi, kelle huve ligi kümme aastat presidenditoolil istunud riigijuht üleüldse teenib, kirjutab oma repliigis Martin Vaher.
Kui tahame mõelda Eesti Vabariigist kui eneseväärikusega iseseisvast riigist, siis tuleb teiste riikide sekkumist Eesti siseasjadesse pidada vastuvõetamatuks sõltumata sellest, kas sekkujaks on Venemaa või USA, leiab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Valijameestel on ajalooline võimalus kümne aasta järel valida ja määrata Eestile tulevik.
Kiltrid, kupjad ja aidamehed pole kunagi olnud rahva enamus.
Peter Sprigg tutvustab alljärgnevas artiklis uuringut, mis kujutab endast tähelepanuväärset meditsiinilist ja teaduslikku vastukaalu ideoloogiale, mis nõuab "transsooliste" identiteetide jaatamist isegi laste puhul.
Teadlane ja kristlane Marina Žurinskaja mõtiskleb religiooni ja teaduse üle vaidlemise teemal ning sedastab, et harimatud inimesed ei ole teaduse ja usu küsimuste puhul mitte kõige huvitavamad vestluskaaslased.
Rahvustunde tugevnemine paljudes Euroopa riikides näitab, et üleilmastumine ei ole ühesuunaline ja paratamatu protsess, vaid igale jõule mõjub vastujõud.
Valik Siim Kallase ja Marina Kaljuranna vahel on tegelikult valik härra Katku ja proua Koolera vahel, sest nad esindavad sama süsteemi ja sama ideoloogilist suunda, mis on meie rahvusriigi jaoks absoluutselt hukatuslikud, kirjutab Veiko Vihuri.
Kahtlemata on oluline, kes pääseb Ameerika riigitüüri juurde, kuid samas Donald Trumpi võidu korral midagi põhjapanevat maailma poliitikas ei juhtu – mõningad rõhuasetused kindlasti muutuvad, aga mingit "maavärinat" kindlasti ei toimu, arvab Valdo Jask.