Inimese valikud ja Eesti valikud meie ajal
Eesti haritlaskond reetis eelmisel sajandil oma rahva ja riigi kolmel korral, ent ka päästis selle kahel korral. Ka praegusel ajal sõltub Eesti saatus ennekõike haritlaskonnast ja selle valikutest.
Eesti haritlaskond reetis eelmisel sajandil oma rahva ja riigi kolmel korral, ent ka päästis selle kahel korral. Ka praegusel ajal sõltub Eesti saatus ennekõike haritlaskonnast ja selle valikutest.
Teatud mõttes on iga abordi läbi tapetud laps “süütalaps”, kes tuuakse meie ajal jumala kohale tõstetud enesekesksuse, naudingute ja seksuaalse vabaduse altarile.
Meie ühiskond näib olevat täielikult minetanud võime eristada head ja halba, õiget ja valet. Selle väära edumeelsuse ees seistes vajame mitte rohkem sallivust, vaid sallimatust vale ja kurja suhtes.
Eilne Pealtnägija paotas jälle pisut kaant avalikult saladuselt, et demokraatia Eestis on paras farss, ning andis järjekordset kinnitust kurvale tõsiasjale, et demokraatia Eestis on paljuski näiline.
Belgia on astunud järjekordse suure sammu surmakultuuri kehtestamisel. Lisaks laste sünnieelsele tapmisele seadustakse nüüd ka puuetega laste sünnijärgne tapmine. Karm, aga tõsi.
Venemaa on astunud järjekordse sammu kinnitamaks püüdlust taastada austus ühiskonna loomulike kõlbeliste aluste vastu. Sedapuhku langetati märgilise tähtsusega otsus ületamaks abordi ajaloolist ebaõiglust.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eestveetud kampaaniaga abordi riikliku rahastamise lõpetamiseks liitus üle 5000 inimese. Kogutud allkirjad anti üle Siseministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele.
Metropoliit Illarion toonitas oma hiljutises kõnes, et praegusel ajal tuleb kristlikul maailmal seista silmitsi kahe väga tõsise ohuga, millest esimeseks on võitlev sekularism ja teiseks radikaalne islamism.
Ameerika ajaloos on saabunud pretsedenditult ohtlik faas, kus valitsus peab väga suurt osa kodanikest "potentsiaalseteks terroristideks". Sõnavabadusest on saamas minevikumeenutus.
Sotsioloog ja endine poliitik Ülo Vooglaid kirjutab, et mida enam demokraatiast räägitakse, seda napimalt seda on, ning et demokraatia illusiooni süvendes jääb tegelikku demokraatiat aina vähemaks.