Kuidas mõista valitsuse püüdlusi kaitsta sündimata inimeste tervist olukorras, kus see sama valitsus rahastab igal aastal sadade tuhandete eurode ulatuses tuhandete sündimata laste abordi teel tapmist?
Nagu minu hiljutisest kogemusest nähtub, ei võimalda nn peavoolumeedia kaugeltki mitte kõigi seisukohtade kuuldavaks tegemist. Kas sellises olukorras on aus ühiskondlik arutelu võimalik?
Tõelistele igavikulistele väärtustele vastanduvad ideoloogiad on vähemalt oma eluperioodi lõppfaasis alati vaid teatud seltskonna enese huvide legitimeerimise püüdeks moraaliseaduse ees.
Rahvusvaheliselt tuntud sõjaajakirjanik John Pilger kirjutab, et kõige laialdasemalt ja koletislikumalt keemiarelvi kasutanud riigiks on ei keegi muu kui Ameerika Ühendriigid ise.
Markus Järvi küsib avalikus kirjas sotsiaalministrilt, kust on valitsus võtnud mandaadi kasutada maksumaksjailt kogutud raha eesti rahvale võõraste ideoloogiliste moevoolude pealesurumiseks.
Lahendus globalistliku kartelli hävitavale poliitikale peitub üha suuremas teadlikkuses nende poolt levitatud valede olemusest ja kogukondliku isemajandamise arendamises.
Walter Joshua oli tõeline väike poisike, mitte mingi rakuklomp. Tema elu lõppes loomuliku surma läbi, ent kahjuks tapetakse meie ühiskonnas pidevalt tuhandeid tema vanuseid lapsi.
Süüria välisministeeriumi allika kinnitusel põhinevad USA poolt “ümberlükkamatute tõenditena” massimeediasse paisatud materjalid absurdsetel valedel ja väljamõeldistel.
On aeg tutvuda seltskonnaga, kes kujutavad endast tegelikke valitsejaid. Nende mõju on läbi imbunud poliitilistest parteidest ja nende taktikepp kontrollib ameeriklaste ja eurooplaste elu paljusid tahke.
Hiljutises jutluses Moskva Kaasani kirikus ütles patriarh Kirill, et lääneriikides nn homoabielu seadustamine kujutab endast apokalüptilist trendi ning räägib ühiskondade astumisest enesehävituse teele.
