Kolumn: ikka ühesuunaline demokraatia ja sõnavabadus
Kuidas õõnestab demokraatiat ja sõnavabadust rahvusliku uhkuse mõnitamise ja mahategemise kritiseerimine?
Kuidas õõnestab demokraatiat ja sõnavabadust rahvusliku uhkuse mõnitamise ja mahategemise kritiseerimine?
Kui presidendi otsevalimiste teemalist debatti ei peeta või seda mingil põhjusel ei soovita, siis debatti kui sellist ei toimugi.
Kersti Kaljulaidi sõnul on eestlased olemasoleva parlamentaarse demokraatiaga rahul ega näe vajadust rahva poolt valitud presidendi järele.
"Ühendriikides ja Euroopas rünnatakse demokraatiat," teatab pressile suunatud avalduses transatlantiliseks initsiatiiviks nimetatud Demokraatia Kaitsmise Allianss (Alliance for Securing Democracy), mida juhib Hillary Clintoni presidendikampaania aegne välispoliitika nõunik Laura Rosenberger.
Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak hoiatab väljaandes Postimees ilmunud artiklis liberalismi kui konkreetse poliitideoloogia ja liberaalse ehk vaba demokraatia mõiste samastamise eest, sest tulemus ei erine tema hinnangul ühelgi moel ükskõik millise praeguse või ajaloolise diktatuuri olemusest.
Endise Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama sõnul ei ole demokraatia lihtne ja progress ei kulge alati sirgjooneliselt, kuid ta usub, et ainsaks valikuks on siiski liberaalne rahvusvaheline kord, mis on rajatud õigusriigi, inimõiguste ja isikuvabaduste printsiipidele.
Erakonnaks kujuneda sooviv MTÜ Tark ja Terve Eesti toob avalikkuse ette visiooni, mille kohaselt peaks Eesti lahkuma nii Euroopa Liidust kui NATOst, sest esimene ohustab meie suveräänsust ning teine ei taga meie julgeolekut.
Me vajame seadust, et ohjeldada avalikkuses vohavat alusetut sildistamist, sõimlemist ja valelikku propagandat.
Nulltolerantsi ehk täieliku sallimatuse nõudmine on normaalse demokraatia seisukohast on väga kahjulik ja ohtlik.
Eesti vajab hädasti poliitika mõiste uuesti mõtestamist, selle sügavama tähenduse teadvustamist ning sellest kohaste praktiliste järelduste tuletamist.