KOLUMN ⟩ Veiko Vihuri: kodaniku põhiseaduslikud õigused ei ole egoism
Põhiseadusega tagatud isikuvabadusi ei saa käsitleda egoistlike soovidena.
Põhiseadusega tagatud isikuvabadusi ei saa käsitleda egoistlike soovidena.
Andrus Ansipi ja tema mõttekaaslaste arvates ei saa koroonaviiruse poolt ohustatud ühiskonnas „läbisegi inimesi pidada", mistõttu mittevaktsineeritud tuleb avalikest kohtadest eraldada.
Ühiskondlikult ohtlikuks elemendiks on kujunemas täiesti terve, ent vaktsineerimata inimene, kes peab taluma tõrjumist ja diskrimineerimist, samas kui „vabakslastute" ehk vaktsineeritute mass hakkab õnnelikult pulbitsema meelelahutusasutustes, lennujaamades ja muudes avalikes kohtades, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Eurooplased mõistavad, et nende valitsuste poolt kehtestatud liikumispiirangutest oli viiruse vastu kas väga vähe või üldse mitte kasu.
Kui meie ideaaliks on vaba ühiskond ja mitte mingite pseudovabaduste edendamine, siis peaksime praegu kartma ennekõike neid muutusi, mis vähendavad inimese õiguspärast autonoomiat ning suurendavad tema sõltuvust riigivõimust, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Revolutsiooni lipukirjaks on tõstetud üksikisiku absoluutne vabadus, mille teostamise nimel tuleb maha lõhkuda kõik traditsioonilised institutsioonid, eelnevad ühiskondlikud kokkulepped, tavad ja aastasadade jooksul elu nõuete ja paratamatuste toel välja kujunenud arusaamad, tõdeb Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.
Liberalism, kuhu kuuluvad väärtused nagu isikuvabadused ja õigus eraomandile, põhineb kristlusel, mille põhitunnus on isiklik vastutus.
Markus Järvi ja Varro Vooglaid räägivad seekordses Objektiivi raadiosaates paavsti visiidist ning Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ettepanekutest, mida erakonnad riigikogu valimiste eel silmas peaksid pidama.
Lobjakalikke pseudoteooriaid ja arutelusid sünnitab teadustulemuste asendamine ideoloogiliste seisukohtadega, inimese lahutamine loodusest ja usk inimese kõikvõimsusesse (inimese jumalikustamine).
Endise Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama sõnul ei ole demokraatia lihtne ja progress ei kulge alati sirgjooneliselt, kuid ta usub, et ainsaks valikuks on siiski liberaalne rahvusvaheline kord, mis on rajatud õigusriigi, inimõiguste ja isikuvabaduste printsiipidele.