Kersti Kaljulaid on oma sooja naeratusega vahetult enne taasiseseisvumispäeva radikaalse skandalisti kõrval seistes saatnud taasiseseisvunud Eestile omapoolse sõnumi, et Eesti riigi ja põhiseaduse alusväärtuste üle ilkumine, naiste roppude sõnadega sõimamine ja verbaalne vägivallatsemine “on igati okei”, kui seda tehakse progressiivsete väärtuste ja liberaaldemokraatia vaimus, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Eile ise Mikk Pärnitsa kätt surunud ja talle vägivallaennetaja auhinna üle andnud justiitsminister Raivo Aeg väidab nüüd Facebooki tehtud postituses, et kõigi kaheksa auhinna andmine oli õigusvastane ja tühine, kuna selleks oleks vaja olnud tema enda allkirja.
Kuskil on Eesti arengute kavandamine jäänud tõkke taha – strateegiat ei ole arengudokumentide hulgaski, kirjutab meditsiinidoktor Jaak Uibu.
11000 eurot väärt fondi osakute eest saaks 40 eurose eluaegse II samba pensioni.
President Kersti Kaljulaid kohtus neljapäeval Kadrioru lossis Eesti LGBT Ühingu esindajate Kristel Rannaääre ja Aili Kalaga, kes andsid talle üle vikerkaarekangelase aumärgi.
President Kersti Kaljulaiu väited, nagu oleks välisteenistuse seaduse muutmise seadus vastuolus põhiseadusega, kuna see ei kohtle ühetaoliselt diplomaatide abikaasasid ja kooselulepinguga seotud partnereid, ei kannata mingit kriitikat ja kujutavad endast talumatut võimupiiride ületamist, toonitavad saates “Fookuses” Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Välisteenistuse seaduse muutmise seadus on president Kersti Kaljulaidi hinnangul vastuolus põhiseadusega ja seetõttu jättis president selle välja kuulutamata.
Märkimisväärne on see, et kõik presidenti kuidagi riivanud avaliku elu tegelased ja ajakirjanikud kaovad mõne aja pärast peavoolumeediast jäljetult.
Seekordses Objektiivi raadiosaates räägivad Varro Vooglaid ja Jaanus Vogelberg Euroopa Liidu plaanist hakata sadades miljardites laenu võtma, USA-s lahvatanud mässust ja asjaolust, et president Kersti Kaljulaid on aastaid võtnud vastu Euroopa Liidult rohkem hüvitist kui saanud Eesti Vabariigilt palka.
Riiklikku väärikust on raske õpetada ja sellest on raske aru saada, kui riikliku mõtlemise vundamendina pole välja kujunenud isiklikku väärikust ja seda toetavat kultuuri.
