Kes kardab Jokkerit?
Oktoobris kinokassa rekordi murdnud menufilm Jokker on vaatajate poolt palavalt kiidetud, ent liberaalses peavoolumeedias kriitikute poolt laidetud ja kardetud.
Oktoobris kinokassa rekordi murdnud menufilm Jokker on vaatajate poolt palavalt kiidetud, ent liberaalses peavoolumeedias kriitikute poolt laidetud ja kardetud.
Viis aastat tagasi vassides vastu võetud poolik kooseluseadus polnud muud kui rahva igapäevaellu maandunud revolutsiooni rusikas, mis kuulutas sõda: lakkamatuid muutusi, millega ühiskonna alusväärtused pea peale pöörata, inimesed omavahel tülli ajada ja meie laste hingedesse haiglaseid väärarusaamu istutada, räägib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.
Lääne postkristlikes ühiskondades tuleb kristlastel taas taluda süüdistusi, et nad ei jaga üldtunnustatud humaanseid väärtusi.
Maailma tormina vallutanud kliimastreikijate ideoloogiaks on tehnoloogiavaenulik öko-sotsialism, mille kehtestamiseks ei näi olevat muid vahendeid peale vägivaldse revolutsiooni.
Kas Eestis kogub jõudu Lääne-vastane mäss, nagu kirjutab Tõnis Saarts, või on hoopis tegemist võitlusega Euroopa tõelise identiteedi pärast, Euroopat lammutavale „vasakliberaalsele väärtusrevolutsioonile" vastanduva konservatiivse vasturevolutsiooniga, küsib kolumnist Veiko Vihuri.
Pariisi Notre Dame'i katedraali saatus on olnud võrdkujuks Euroopa tsivilisatsiooni käekäigule ning küsimus katedraali taastamisest on märgilise tähendusega Euroopa tuleviku jaoks, kirjutab Oto Tuul.
Kas meie, eestlased, oskame paari tabava sõnaga öelda, kes me oleme ja mis on meie rahvuse ning seda kandva identiteedi tuumaks, küsib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Väljavaade, et EKREt sisaldav koalitsioon võib jääda pikemalt püsima, mõjub pahemliberaalide meeleolule halvasti, mistõttu vihjatakse meedias uue rahvarinde loomise vajadusele ja revolutsioonilise situatsiooni küpsemisele.
Revolutsiooni lipukirjaks on tõstetud üksikisiku absoluutne vabadus, mille teostamise nimel tuleb maha lõhkuda kõik traditsioonilised institutsioonid, eelnevad ühiskondlikud kokkulepped, tavad ja aastasadade jooksul elu nõuete ja paratamatuste toel välja kujunenud arusaamad, tõdeb Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.
Harju Maakohtu kohtunik ja Eesti Kohtunike Ühingu aseesimees Anu Uritam on seisukohal, et on aeg muuta seniseid veendumusi teistest erineva seksuaalse sättumusega inimeste või ebatraditsiooniliste perekondade suhtes.