Uuriv ajakirjanik Matt Taibbi kirjeldab uudisteportaalis Racket News, kuidas luurekogukond on sisepoliitikas saavutanud tohutu võimu, miks see vajab kõikehõlmavat reformi ja miks poliitika vajab strakommaritest puhastamist.
Michael Morelli kongressi ees antud tunnistust saatev skandaal näitab ilmekalt, et luurekogukond vajab laiaulatuslikke reforme ja seda tuleb alustada sisepoliitika luurajatest puhastamisega.
2002. aasta 8. septembril üllitasid New York Timesi ajakirjanikud Michael Gordon ja Judith Miller pommuudise "Ameerika Ühendriikide kinnitusel kiirendab Hussein aatompommi osade hankimise pingutusi". See algas:
"[George W.] Bushi valitsuse ametnikud kinnitasid täna, et Iraak on kiirendanud oma tuumarelva hankimise pingutusi ja püüab üle maailma hankida aatompommi tegemiseks vajalikke materjale.
Viimase 14 kuu jooksul on Iraak üritanud osta tuhandeid erikujulisi alumiiniumtorusid, mis USA ametnike arvates on mõeldud uraani rikastamise tsentrifuugide tarbeks."
Samal päeval läks asepresident Dick Cheney telesaatesse "Meet The Press" ja rääkis ajakirjanik Tim Russertile kuidas Iraak on "taaskäivitanud" oma tuumarelvade programmi, mille kinnituseks tsiteeris "täna hommikul New York Timesis ilmunud lugu".
Cheney – Meet The Pressi juhtum lõi standardi, kuidas meedia kaudu sooritada väärteabepesu. Times kirjutas oma "aatompommi osade" loo toetudes "Bushi valitsuse ametnikele" ja Cheney müüs seda sama lugu maailmale tsiteerides New York Timesi. Selline sõbralik koostöö on poliitikute ja nuhkide jaoks suurepärane lahendus, kuidas viia maailma võltsuudiseid viisil, et sellest ei jääks maha ühtegi jälge.
Endist Luure Keskagentuuri tegevdirektorit Michael Morelli saatev värske lugu paistab välja sarnase väärteabe telefonimänguna. USA kongressi valitsusasutuste relvana kasutamist uuriva komisjoni (House Weaponization of Government Committee), mida juhiv vabariiklane Jim Jordan, küsitles hiljuti Morelli. Tema vastustest saab aru, et teda ärgitas 50 endise luuretöötaja allkirjaga kirja, milles väidetakse, nagu Hunter Bideni sülearvuti skandaali näol oleks tegemist Venemaa teabeoperatsiooniga, koostama toonase Joe Bideni presidendikampaania töötaja Anthony Blinkeni telefonikõne.
50 luureametniku kirja eelviimases lõigus näeb, kuidas ametnikud sisestasid teksti sõna "väärteave":
"Lisaks kirjutab meedia, et FBI on tänaseks algatanud uurimise, et selgitada välja, kas asjasse on segatud Venemaa. USA Today kirjutab "…föderaalvõimud kirjutavad, kas Rudy Giuliani poolt New York Postile üle antud materjal on Venemaa väärteabe suitsupomm."
USA Today artikkel ilmus kaks päeva enne luureametnike kirja. Artiklis tsiteeritakse "asjaga kursis olevat isikut", kelle sõnul uurib FBI "väärteabe suitsupommi".
See on täpselt samasugune ringis tulistavate püssimeeste komando trikk, mida kasutas Cheney. Nimetu ametnik on uudisteväljaande allikaks. Väljaandest saab teise ametniku allikas ja lõpuks pole keegi enam valeväidete esitamises süüdi. See on muster, kuidas edastatakse teavet maailmas, mida juhivad nuhid, kus meile ei jagata enam uudiseid, vaid ainult tõlgendusi ehk versioone reaalsuse versioonide kohta, mille algallikas on selle nägemiseks liiga kaugel. Meile öeldakse, mida me peame mõtlema, kuid üha vähem põhjendatakse seda, mida meile räägitakse.
Toimetas Karol Kallas